Sa asud: Esileht

Prindi

Politseinik soovitab: metsa minnes olgu laetud mobiiltelefon alati kaasas

18.07.2017

Lähenemas on seene- ja marjahooaeg, mil politsei saab rohkelt teateid metsas sihi kaotanud abivajavatest inimestest

2015. aasta suvel teatati politseile Puka vallas hooldekodust lahkunud 58-aastasest naisest, kes läks kella 17 paiku jalutama ning tagasi ei tulnud. Telefoni naisel kaasas ei olnud, ka puudusid tal Lõuna-Eestis lähedased, kelle juurde minna. Varasemalt oli naine liikunud rangelt vaid hooldekodu ümbruses ning probleeme tema tagasitulekuga ei olnud. Politsei alustas naise leidmiseks otsinguoperatsiooni, kuna oli alust arvata, et tema elu võib ohus olla. Hommikul kella 6 paiku otsingupiirkonda suundunud kaks vabatahtlikku kontrollisid Puka valda jäävate metsaalasid. Jõhvi-Tartu-Valga teed pidi Puka suunas sõites märkasid nad aga autost, kuidas maanteel kõnnib naine, kelle välimus ühtib politseilt saadud otsitava naise kirjeldusega. Vabatahtlikud teatasid leiust korrakaitsjaid ning isiku tuvastamisel veenduti, et vabatahtlikud olid tõepoolest Tartumaalt Elva lähistelt üles leidnud naise, kes jäi eelmisel õhtul kadunuks Valgamaal.

Igal aastal käivitab politsei keskmiselt poolsada ressursimahukat otsinguoperatsiooni leidmaks neid, kes seeni või marju noppides ära eksivad. „Olukorras, kus ükski võserik või puukänd enam tuttav ei tundu ning omal käel metsast välja pääsemise lootus hakkab kaduma, tuleks haarata mobiiltelefoni järele ning häirekeskusele juhtunust teada anda. Seepärast on oluline, et ühes seenenoa ja korviga võetaks kaasa ka laetud mobiiltelefon," rõhutas Valga piirkonnapolitseinik Marek Käis.

Käis selgitas, et kaasaegsed telefonid suudavad pakkuda ka juba GPS-koordinaate, mispärast on paslik kas ise või oma eakamatele lähedastele telefoni võimalusi lähemalt tutvustada. Koordinaate teades saab politsei eksinud inimese asukoha kaardil väga täpselt paika panna ning abi jõuab kohale oluliselt kiiremini. „Kui telefon GPS-koordinaate ei näita, tuleb töösse panna iseenda nutikus ja tähelepanu. Ka looduslikud märgid nagu väga suur kivi, ebatavalise kujuga puu, jahimeeste vaatlustornid, kraavid ja muu sarnane võimaldab inimese asukohta määratleda," selgitas piirkonnapolitseinik. Seda enam, et sageli kaasab politsei otsingutele kohalikke jahimehi, kes tunnevad „tööpõldu" sama hästi kui oma taskut. Kusjuures arvestatav hulk metsa eksinutest on õigele teele juhendatud just telefonitsi.

Metsaminekut planeerides tuleb kindlasti arvestada oma tervisliku seisundiga. Kusjuures eakamatel seenelistel soovitab politsei ihuüksi metsa minekut pigem mitte ette võtta. Näiteks kui palavamal päeval tunneb üks seenelistest tervise halvenemist, säilib kaasa tulnud lähedaste näol siiski võimekus kiirelt abi kutsuda. Kui metsaminek on otsustatud üksinda ette võtta, on omal kohal lähedastele teada anda, millal ja kuhu minnakse ning millal plaanitakse tagasi olla.

„Mõistlik oleks metsa minnes selga panna eredavärvilised riided, mida oleks juba kaugelt märgata. Samuti kaasa haarata väike toidukogus ning joogivesi. Pikemalt metsa jäänud inimesel, kel pole kaasas söögivaru või joogivett, oleks targem aga oma energiavarusid säästa ning abi saabumist ootama jääda," annab politseinik nõu. Abi oodates ei tasu pimedamal ajal enam metsas sihitult ringi joosta ning väljapääsu otsida. Seda enam, et pimedas ei ole näha näiteks kraave, mahalangenud puid ja muud, kuhu komistades võib olukord abivajaja jaoks veelgi halveneda.

Kõige edasiviivamaks jõuks ennetamaks ootamatuid kaotsiminekuid ja õnnetuid olukordi on mure nii iseenda, aga ka lähedaste pärast. „Olgu tegu noorema või vanemaga, tundke huvi, kuhu teile kallid inimesed lähevad, kui kauaks ja kellega," toonitas piirkonnapolitseinik Käis.

METSA MINNES
• Teavitage alati lähedasi, naabreid kuhu plaanite minna ja millal tagasi tulla
• Kandke alati peakatet, pikki pükse ja pikkade varrukatega pluusi. Need aitavad nii putukahammustuste, päikese kui kriimustuste eest. Jalanõud olgu mugavad ja niiskuskindlad.
• Võtke kaasa laetud akuga mobiiltelefon ning pange see suletavasse taskusse või nööriga kaela, kust see kaduma ei lähe
• Jätke meelde metsa sisenemise koht ning võimalusel märgistage see mõne riideriba või lindiga.
• Hätta sattudes kutsuge võimalusel enne pimeduse saabumist abi numbril 112.

Annika Maksimov
Lõuna prefektuuri kommunikatsioonibüroo praktikant

 

Gallup

Milliste tegevustega tahaksite vaba aega sisustada?