Kitsarööpmelise raudtee matkarada

 

Jalutades Valga, Kaagjärve, Koikküla, Taheva ja Hargla ümbruses, võib hoolas vaatleja märgata kruusavallide liine, mis metsade, põldude ja külade vahel kulgevad. Kohalikud elanikud on neid sirgeid trasse oma jalavaeva vähendamiseks ikka kasutanud ja teavad, et tegemist on endiste raudteetammidega – mälestus, mis on jäänud vanadest kitsarööpmelistest raudteeliinidest.

1898. aastal põhiliselt saksa päritolu kohalike mõisnike ja ettevõtjate asutatud Liivimaa Juurdeveoraudteede Seltsi eesmärk oli pikendada juba olemasolevat Pärnu-Valga raudteeliini. Selts hakkas ehitama Valgast üle Koikküla Mõnistesse kulgevat kitsarööpmelist raudteeharu, mis ametlikult avati 1903. aastal. Omaaegne raudtee ehitamine tõi seni asustamata kohtadesse elu. Teede äärde tekkisid talud, asulad ja tööstus, veeti kaupa ning inimesed said võimaluse liikuda. Raudtee olemasolu tähendas arengut. Valga kujunes oma viie raudteeharuga Riia, Tartu, Pihkva, Pärnu ja Aluksne suunal Tallinna järel teiseks suuremaks raudteesõlmeks Eestis.

Seitsmekümnendate aastate alguses suleti Eestis kõik kitsarööpmelised raudteed ning nende äärsed jaamad, et asendada sealne rongiliiklus odavama maanteeliiklusega. Ka Valga - Mõniste -Ape lõik suleti ja lammutati 1970. aastal. Raudteetammid võsastusid ja tühjaksjäänud jaamahooned lagunesid.

Ligi 50 aasta jooksul loodusega kokku kasvanud vanad raudteetammid on siiski ajale üsna hästi vastu pidanud ja nii tekkis idee luua sellele ajaloolisele trassile keskkonnasõbralik turismimarsruut Green Railways ehk Rohelised Rööpad. Idee iseenesest pole uus, sest nii Euroopas kui Ameerikas on ühtse nimetaja Greenways all hüljatud ja kasutusena seisvaid maanteid ning raudteid juba 1990. aastate algusest alates matkaradadeks või  kogukondi ühendavateks kergliiklusteedeks muudetud. Rahvusvahelisi koostööprojekte on siiani tehtud aga vaid mõned.

2016. aasta lõpus esitasid 24 partnerit Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist endiste kitsarööpmeliste raudteede piirkonnast projektitaotluse Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi. Valgamaalt kaasatud kaks projektipartnerit – Taheva Vallavalitsus ja Valga Linnavalitsus on nüüdseks ühinenud ja projekti viib alates käesolevast aastast ellu Valga Vallavalitsus. Projekti kogueelarve on 1 174 938,10 eurot, millest Eesti-Läti programmi toetus on  998 697,36 eurot. Valga Vallavalitsuse eelarve on 73 258,43 eurot, sealhulgas Eesti-Läti programmi toetus 62 269,66 eurot.

Projekti eesmärk on luua uus ja huvitav turismimarsruut korrastatud vanadel kitsarööpmelistel raudteetammidel. Ühelt poolt on tegu vana ja huvitava kultuuripärandi taaselustamisega, teisalt on piki raudteetammi kulgev rada igas vanuses ja vormis seiklejatele sobiv kuna puuduvad järsud tõusud ja langused. Mitmekesise looduse keskel kulgev rada sobib hästi nii jalgsi, rattaga kui suuskadel liikujatele, samuti ratsa läbimiseks.  Matkatee kogupikkuseks on umbes 700 kilomeetrit, millest ligikaudu 290 kilomeetrit kulgeb mööda vanu raudteetrasse. Loodav turismimarsruut saab olema osa European Greenway võrgustikust.

Projekti tegevusteks Valga vallas on Roheliste Rööbaste matkaraja loomine, mis on viitadega tähistatud ja põneva ajaloolise info- ning fotomaterjaliga pikitud. Selleks korrastatakse vanad raudteetammid ja sillad ning paigaldatakse infotahvlid. Kogu endisaegset raudteetammi pole kahjuks võimalik kasutusele võtta ja nii on rada osaliselt ümber suunatud Võru-Mõniste-Valga maanteele. Nendel lõikudel, mis kulgevad ajaloolisel raudteeliinil hakkavad rändurile suunda näitama vanad raudteeliiprid, millelt ka raudtee ajaloo kohta põnevat informatsiooni lugeda saab. Lisaks investeeritakse raja läheduses asuvate külastusobjektide parendamisse – projekti raames on ehitatud Hargla külaplatsi matkajate puhkekoht ja Hargla oja sild ning valmimas on Valga raudteejaamas asuv  mitmeks otstarbeks sobiv näituse- ja seminariruum.

 

See lehekülg väljendab autori vaateid. Programmi korraldusasutus ei ole vastutav selle eest, kuidas seda infot võidakse kasutada.