Menetletavad detailplaneeringud
Valga linna Metsa tn 28 maaüksuse ja selle lähiala detailplaneering
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kavandada Valga linna Priimetsa tootmis- ja ettevõtlusalale Metsa tn 28 maaüksusele uus tootmis- ja ettevõtlushoonete kvartal, mis tagab ettevõtetele kaasaegsed tingimused tootmise ja ettevõtlusega tegelemiseks. Selleks jagatakse olemasolev Metsa tn 28 maaüksus väiksemateks kruntideks ning määratakse maakasutus- ja ehitustingimused. Selgitatakse välja arhitektuursed ja linnaehituslikud tingimused.
Lisa 1_DP piir ja lähteseisukohad
Valga linna Jaama pst 2 krundi detailplaneering (algatatud)
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kavandada Valga linna Kesklinna asumisse Jaama pst 2 krundile kaasaegne kaubandus- ja teenindushoone, mis tihendab kesklinna hoonestust ja tõstab piirkonna elukeskkonna kvaliteeti. Planeeringuala suurus on ligikaudu 7 800 m2. Planeeringuala asub Valga kesklinnas (Kesklinna asum), olles kontaktis linna peamise arenguteljega Valga raudteejaam (Jaama puiestee) - Vabaduse tänav (peamine äritänav) -Kesk tänav - Valga keskväljak - Valga-Valka piiriala. Planeeringualasse on hõlmatud terviklikult Vabaduse tn 38 ja Võru tn 1 maaüksus ning osaliselt Jaama puiestee, Vabaduse tänava ja Võru tänav T1 maaüksused.
Lisa 1. DP piir ja lähteseisukohad
Valga linna Kungla tn 37 krundi detailplaneering (avalik väljapanek)
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kavandada Vaksali asumisse Kungla tn 37 maaüksusele kaasaegne kaubandus- ja teenindushoonete kompleks, mis täiendab linna kaubanduskeskuste võrgustikku ja tõstab piirkonna elukeskkonna kvaliteeti. Eelkõige täieneb piirkonna elanikele teenuste kättesaadavus elukoha lähedal ning muutub atraktiivsemaks Pika tänava kui põhitänava kontaktala. Planeeringuala suurus on 1,6 ha. Planeeringuala asub Valga linna Vaksali asumis Pika, Kungla ja Peetri tänavate vahelisel alal. Planeeringuala hulka on arvatud ka Kungla tn 37 maaüksusega piirnevate tänavate osad, et tagada planeeringuga Kungla tn 37 krundi ühendamine avalikult kasutatavate tänavatega ning kavandada kõigi ühiskonnaliikmete loogiline ja turvaline liikumine planeeringualale.
Lisa 1_DP piir ja lähteseisukohad
Lisa_2_KSH Eelhinnang Valga linn Kungla tn 37 DP
Valga linna Võru tn 78a ja Võru tn 78b kruntide detailplaneering (kehtestatud)
Detailplaneering on koostatud eesmärgiga määrata Võru tn 78a ja Võru tn 78b maaüksuste liitmisel ühele moodustatavale krundile olemasolevate hoonete laiendamiseks ehitusõigus, mille tulemusel luuakse terviklik tootmishoone. Planeeringu lahendusega tehakse ettepanek Võru tn 78a ja Võru tn 78b maaüksuste liitmiseks, et määrata ehitusõigus moodustatavale tootmismaa krundile. Ehitusõigusega on lubatud krundile kuni kolm hoonet maksimaalse ehitisealuse pinnaga 4500 m2. Hoonete suurim lubatud kõrgus on 9 m (absoluutkõrgus 85,20 m ja kuni kaks korrust). Hoonete arhitektuurile suurt tähelepanu ei pöörata. Hoonestus tervikuna peab olema ühtses stiilis ja kokku sobiv ning olema ümbritsevasse keskkonda sobiv, kaasaegse ehitus- ja arhitektuurse lahendusega ning kaasaegsetele energiatõhususe nõuetele vastav. Planeeringuga tehakse ettepanek juurdepääsu rajamiseks Võru tänavalt ja Tuubi tänavalt. Parkimine on lahendatud krundil, samuti on ette nähtud jalgrataste parkimise kohad. Planeeringuga seatakse tingimus, et krundi tänavaga piirnevale alale peab jääma kõrghaljastus. Krundi Võru tänava poolne üks osa jäetakse avalikku kasutusse ja sinna on tehtud ettepanek rajada roheala (taskupark).
Raavitsa küla, Tiigi krundi detailplaneering (kehtestatud)
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Tiigi krundile hoonestusala ja ehitusõiguse määramine elamu ning kõrvalhoonete püstitamiseks, samuti juurdepääsutee võimaliku asukoha määramine Riissali järvede kaldale väljapääsuga avalikult kasutatavale teele (Valga-Suurekõrtsi-Kesk-Valga tee). Planeeringuala suurus on 2,27 ha. Detailplaneeringuga kaalutakse Riissali järvede ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut, et veekogu kaldale planeerida juurdepääsutee ehitamise võimalust. Sellest tulenevalt sisaldab detailplaneering Karula valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
Eelhinnang keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta
Lüllemäe küla, Kirikumõisatee 14 krundi osale kavandatava reoveepuhasti detailplaneering (koostamine lõpetatud)
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on teha asukohavaliku kokkulepe Lüllemäe reoveepuhasti rajamiseks ning määrata selle püstitamiseks ehitusõigus ning teenindamiseks vajalik krunt. Planeeritava maa-ala suurus on ligikaudu 4800 m2 (planeeringuala piiri suurendatud Valga Vallavalitsuse 01.07.2020. a korraldusega nr 228), mis asub Lüllemäe küla kompaktse asustusega alal. Detailplaneering koostatakse kehtivat üldplaneeringut arvestades.
Lüllemäe külakeskuse reoveepuhasti ruumianalüüs
Jaanikese küla, Jaanikese motokompleksi detailplaneering (kehtestatud)
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on luua Jaanikese motokompleksi kahele krundile ruumiline terviklahendus, mis võimaldab kompleksi võtta töösse multifunktsionaalse sportimis-, harrastussportimis- ja vabaajakeskusena, mille rõhuasetus on motokrossil.
Planeeringuala suurus on ligikaudu 31,6 ha. Planeeringuala asub Valga vallas, Jaanikese külas, Jaanikese tee ääres, Jaanikese suvilarajooni vahetus läheduses. Krundi naabruses asuvad maatulundusmaa katastri sihtotstarbega maaüksused. Osadel maaüksustel asuvad ka majapidamised.
Arvestades algatatava detailplaneeringu eesmärgiga, Tõlliste valla üldplaneeringuga, planeerimisseadusega ja looduskaitseseadusega1, sisaldan detailplaneering üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut Jaanikese oja kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks.
Detailplaneeringu piir ja lähteseisukohad
Eelhinnang keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta
Valga linna Viljandi tn 82c krundi ja selle lähiala detailplaneering (kehtestatud)
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Viljandi tn 82c krundile ehitusõiguse määramine tootmisettevõtte hoonete rajamiseks ja vajaliku juurdepääsutee asukoha määramine ehitiste toimimiseks.
Planeeringuala suurus on ligikaudu 3,3 ha. Planeeringuala asub Valga linna ja Jaanikese küla piiril Rükkeli tootmis- ja ettevõtlusalal. Planeeringuala piiresse jääb Viljandi tn 82c krunt terviklikult ja osaliselt krundid Viljandi tn 82 ja 6 Valga-Uulu tee, mille kaudu planeeritakse juurdepääsuteed.
Detailplaneeringuga tehakse planeerimisettepanek Viljandi tn 82c krundile ehitusõiguse määramiseks. Viljandi tn 82c krundi kasutamise sihtotstarve on tootmiskoone maa (tegemist peab olema võimaliku kahjuliku mõjuta tootmishoone maaga), millele on vajadusel juurde lubatud kõrvalkasutusena 25% ulatuses ärimaa. Krundile on lubatud püstitada kuni 5 hoonet, mille hoonete suurim lubatud ehitisealune pind on 6500 m2 ja suurim lubatud kõrgus 14 m. Krundi Viljandi tn 82d ehitusõigus on alajaama toimimiseks vajalik (elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa, 1 hoone krundil, maksimaalne ehitisealune pind 48 m2 ja kõrgus 5 m). Viljandi tn 82 krundile määratakse Viljandi tn 82 c krunti juurdepääsutee asukoht. Detailplaneering sisaldab Valga linna üldplaneeringu muutmise ettepanekut Kelli oja ehituskeeluvööndi vähendamiseks kahekümne viielt (25) meetrilt kümnele (10) meetrile.
Tulbi 11, Raavitsa küla (kehtestatud)
Valga Vallavalitsuse 15.08.2018. a korraldusega nr 315 kehtestati Valga vallas, Raavitsa külas asuva Tulbi tn 11 krundi detailplaneering. Detailplaneeringu eesmärk on planeerida olemasolevale suvilakrundile väikeelamu ehitusõigus koos tehnovõrkude lahendusega. Planeeringuala suurus on 1724 m2. Planeeringu järgi on elamumaa kasutamise sihtotstarbega krundile lubatud ehitada 1 elamu ja 2 abihoonet suurima lubatud ehitusaluse pinnaga kokku 340 m2. Elamu maksimaalne kõrgus on lubatud kuni 9 m (kuni 2 korrust), abihoonetel 4,5 m (kuni 1 korrus). Kehtestatud detailplaneering on kooskõlas kehtiva Karula valla üldplaneeringuga. Eeldatavalt ei kaasne detailplaneeringu elluviimisega märkimisväärseid majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid ning mõjusid looduskeskkonnale. Planeeritud tegevused sobituvad väljakujunenud keskkonda. Kehtestatud detailplaneeringuga on võimalik tutvuda Raavitsa küla, Tulbi 11
Valga linna Vabaduse tn 13 koolihoone ja E. Enno tn 15 spordihoone detailplaneering (kehtestatud)
Planeering on koostatud eesmärgiga määrata arhitektuurivõistluse võitnud ideekavandi „ÜKS JA ÜKS" alusel kruntidele Vabaduse tn 13 koolihoone ja E. Enno tn 15 spordihoone rajamiseks ehitusõigus. Lahenduse teine eesmärk on tagada hästi toimiv ja atraktiivne linnaruum planeeringuala hoonete vahel. Valga linnakeskuses paikneva planeeringuala suurus on ligikaudu 3,9 ha. Planeeringuala asub Valga linntuumiku muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis.
Valminud detailplaneeringuga antakse uus ehitusõigus Vabaduse tn 13 krundile olemasoleva koolihoone laiendamiseks (hoonestusalal kuni 3 hoonet). Uus ehitusmaht peab täitma Vabaduse ja Kungla tänava nurga. Kohustuslik ehitusjoon on määratud arvestades kunagise hoonestuse paiknemist. Teine uus ehitusmaht on planeeritud E. Enno tn 15 krundile olemasoleva staadionihoone kõrvale spordihoone ehitamiseks. E. Enno tn 15 krundile on määratud ka ehitusõigus alajaama ja jaotusseadmete ümbertõstmiseks. Kolmas uus ehitusmaht on planeeritud J. Kuperjanovi tn 2 krundile ärilisel eesmärgil kasutatava hoone püstitamiseks, mille kõrval kasutuses on lubatud kavandada korterelamu. Teistel planeeringuala kruntidel on fikseeritud olemasolevate hoonete ehitusõigus. Planeeringuga kavandatakse ka planeeringuala hoonete vahele jääva avaliku ruumi lahendust. Samuti on määratud perspektiivsed asukohad jalakäijate ja jalgratturite liikumiseks vajalikele teedele ning mootorsõidukite liikumissuunad ja mootorsõidukite parkimiseks vajalikud alad. Planeeringuala avaliku ruumi tervikliku lahenduse tagamiseks on tehtud ettepanek J. Kuperjanovi tn 2, Vabaduse tn 5, Vabaduse tn 5b, Vabaduse tn 9 ja Vabaduse tn 9a kruntide osad määrata avalikuks kasutamiseks.
Detailplaneeringu kehtestamise korraldus
Detailplaneeringu kooskõlastuste koondtabel
Valga linna Kungla tn 24c ja selle lähiümbruse detailplaneering (kehtestatud)
Detailplaneering on koostatud eesmärgiga kaaluda Kungla tn 24c krundile ehitusõiguse määramist ühiskondliku hoone püstitamiseks. Algatatud detailplaneeringut asuti koostama Valga linna üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna. Üldplaneeringu järgi on krundi maakasutuse juhtotstarve korruselamumaa.
Kungla tn 24c detailplaneering on algatatud enne 01. juulit 2015. a kehtima hakanud planeerimisseadust. Lähtudes ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõikest 1 menetletakse varem algatatud detailplaneering lõpuni kuni 30. juunini 2015. a kehtinud planeerimisseaduses sätestatud nõuete alusel.
Planeeringuala suurus on 1256 m2. Planeeringuala piirneb Kungla tänavaga. Ala naabruses on avalikud spordiplatsid ja sakraalhoone. Lähiümbrusesse jääb Linnapark, spordihoone, põhikool ja korterelamute kvartal.
Valminud detailplaneeringuga antakse uus ehitusõigus Kungla tn 24c krundile inimeste kogunemishoone (sakraalhoone) ja abihoone püstitamiseks. Põhihoone maht on planeeritud krundi Kungla tänava poolsele osale. Abihoone püstitamiseks on ettenähtud hoonestusala krundi sisemusse.
Planeeringualale kavandatakse juurdepääs Kungla tänavalt. Mootorsõidukite parkimine on lahendatud krundil. Planeeritud on kuni 18 parkimiskohta. Planeeringuga on lahendatud ka tehnovõrkudega ühendamine ja võrkude põhimõttelised asukohad. Planeeringuga on tagatud krundi 20 % ulatuses haljastamine.
Detailplaneeringu kooskõlastuste koondtabel
Detailplaneeringu vastuvõtmise otsus
Valga linna Pika, Petseri, Roosi ja Soo tänavate vahelise kvartali detailplaneering (kehtestatud)
Valga linna Pika, Petseri, Roosi ja Soo tänavate vahelise kvartali detailplaneeringu peamine eesmärk on Valga linna Pika, Petseri, Roosi ja Soo tänavate vahelise kvartali korterelamute parkimisprobleemi lahendamine ja selle alusel maakasutuse põhimõtete välja töötamine ja kasutuskokkulepete sõlmimine, et saavutada väärtuslikum ja kaasaegsetele tingimustele vastav elukeskkond.
Planeeringu lahendusega säilitatakse planeeringuala hoonestus olemasolevas mahus ja struktuuris. Eesmärgiks on võetud muuta 80-ndatel ja 90-ndatel rajatud vabaplaneeringuga ala väärtuslikumaks ja hubasemaks elukeskkonnaks, kus tõstetakse tähtsamale kohale elanike turvalisus ja heaolu. Selleks tehakse täpsustatud ettepanek maakasutuse põhimõtetes – puhkealad, mänguväljakud, juurdepääsuteed, parklad jne. Detailplaneeringu lahendus elluviimine eeldab kokkulepet korterelamute vahelise ruumi kasutamises ja jagamises, mis ei lähtu krundipiiridest.
Planeeringuala äärtesse jäävate üksikelamute ja ärilisel eesmärgil kasutatava kruntidel säilitatakse olemasolev hoonete maht ja struktuur. Planeeringuga tehakse ettepanek, kui üksikelamumaa kasutusotstarbega krundil asuvad ehitised langevad kasutusest välja, ei vasta enam hoone tunnustele või lammutatakse, siis krunt muudetakse rohealaks või liidetakse naaberkorterelamu krundiga. Seni kuni üksikelamu on kasutusel kehtivad krundile planeeringuga fikseeritud ehitusõigused.
Lisad:
Planeeringuala parkimiskorralduse analüüs
Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon
Valdkonnaga tegelev ametnik:
| Planeeringute juhtivspetsialist |
Lenna Hingla
| 5860 1234 |
Kabinet 211 |