UUDISED JA TEATED

« Back

Teemaõhtu tõi muuseumisse hulga huvilisi

Valga Muuseumis toimunud teemaõhtul „Krahv Berg 175" andis Sangaste lossi ja ringtalli giid Ene Pooland huvitava ja emotsionaalse ülevaate kuulsa rukkikrahvi viljakast elust ja tegemistest Sangaste mail. Kokkutulnud huviliste hulk aga pani proovile muuseumi näitusesaali mahutavuse. 
 
„Sissejuhatuseks ütlen, et ma pabistan, sest mina ei ole mingisugune lektor. Giid jutt on hoopis midagi muud kui lektori jutt, kuid loodan, et saame kuidagi hakkama ja te ei pahanda," juhatas Pooland sisse ligi tunnipikkuseks kujunenud kaasahaarava loengu. „Meil on saabumas 16ndal selle kuu päeval väga tähtis päev. Ja see number on nii väärikas, et seda ei tähistata mitte ainult meil, vaid ka mitmel pool mujal," jätkas Pooland ja lisas, et kui vaadata krahv Bergi tegemisi, siis ka üks teine number paistab: tähistada saab 145 aastat kuulsat Sangaste rukist.  „Täna me paneme need teemad kõik ühte kaussi ja räägime ühest, teisest ja ehk veel mitmestki asjast". 
 
Giidi ametit pidav Ene Pooland rääkis oma jutu sisse eredaid seiku ja mälestusi ning huvitavaid fakte põimides nii Sangaste lossi kui krahv Bergi ja tema elutöö - Sangaste rukki – lugusid ning need tekitasid kuulajate hulgas kohati elavaid arutelusid. Krahv Berg ei olnud ju lihtsalt mõisnik. Ta oli ka teadusemees, kirjamees, rännumees ning palju muudki. Võib lugeda, et oma uhkes mõisas elas ta vägagi lihtsat elu ja talumeestega rääkis kohalikus murdekeeles.
 
Pooland mainis teemaõhtul veel, et rukkikrahvi tähtpäeva auks on tänavu mitmeid sündmusi plaanis. „Olgu öeldud, et sügisel külvati 0,18 hektarile käsitsi maha 36 kilogrammi Sangaste rukist, saabuval sügisel tahetakse see ka koristada vana kombe kohaselt, käsitsi", kutsus ta külastajaid sündmustest osa saama. Lisaks ootab Sangaste mõis saabuval pühapäeval, krahv Bergi sünnipäeval lahkesti külla, tulijaid kostitatakse kontserdi ning kohvi- ja koogilauaga.
 
Valga muuseumi juhiabi-varahoidja Marju Rebane lisas, et vaatamata muuseumi küllalt suurele Sangaste mõisa puudutavale kogule, on ka mäluasutus huvitatud ja valmis säilitamiseks vastu võtma mälestusi, lugusid ja fotosid ning kutsus üles neid muuseumiga jagama. 
Krahv Friedrich Georg Magnus von Berg sündis 16. veebruaril 1845. aastal. Berg õppis Tartu Gümnaasiumis ja omandas kõrghariduse Prantsusmaal. Seejärel siirdus ta Inglismaale, kus töötas aasta Londonis kantseleiametnikuna ning järgmisel aastal kogus teadmisi praktilisel põllutööl Edinburghi lähedal. 1868. aastal jõudis Fr. Berg tagasi Eestisse, Sangaste mõisa. Mõisapidamise esimestest aastatest alates võitis noor krahv talupoegade lugupidamise ja armastuse. Uuendusmeelse inimesena tegeles Berg uskumatult paljude aladega. Ta oli taiplik sordiaretaja, parandas heinamaid, oli üks esimesi söödajuurvilja kasvatajaid, katsetas teistest maadest toodud taime- ja puuviljaliikidega. Bergi tuntakse rukki-, kartuli-, hobuse- ja tiigikalakasvatuse, maaparanduse, metsanduse ja jahinduse valdkonnas tegijana ning korvipajude kasvatajana. Berg ei olnud tavaline maaparandaja, ta oli hüdrotehniliste rajatiste algataja. Masinlüps laudas ja omakonstrueeritud viljasorteerimise seadmed meelitasid kokku arvukalt uudistajaid. Berg oli viljakas kirjamees, reisidel pidas päevikut, avaldas reisikirju. Eestimaa viimase põllumehest krahvi elutööks sai Sangaste rukki aretamine, mis kestis 60 aastat. Krahv lahkus siit ilmast 1938. aasta 22. märtsil ning maeti tema soovi kohaselt Sangaste külakalmistule. Tema haual kasvab peotäis Sangaste rukist.