« Tagasi

Jäätmete põletamise kahjulikkusest

Kahjuks leidub ikka veel neid inimesi, kes püüavad jäätmeid põletada lõkkes või oma küttekoldes. Kui eelmise riigikorra ajal tuli välismaalt saadud kilekoti üle tunda suurt head meelt, sest meil neid ei toodetud ja polnud neid saada, siis ei tulnud kellelegi pähe, et seda lõpetuseks lõkkes ära põletada. Samuti vorstijupi pakkimiseks kasutatud paber ei kujutanud põletamisel kellelegi mingit ohtu.

Nüüdseks on tehnoloogia niivõrd arenenud ja kaubavalik tohutu lai, et iga saja ja alla selle kaaluv toode pakendatakse omaette värvirikkasse pakendisse. Sellele, et erineva koostisega tooted säiliksid kaua ning peaksid vastu pikkadele transpordimaadele oma maitseomadusi kaotamata, on mõeldud juba pakendite valmistamisel. Neid värvilisi materjale põletades aga  eralduvad  gaasid, mis kahjustavad nii tervist kui ka keskkonda ja kahjustavad sinu küttekollet, sest kodustes tingimustes ei saavuta tuli sellist põlemistemperatuuri nagu jäätmepõletustehastes.

Kodustes küttekolletes tohib põletada ainult immutamata puitu või kiletamata pappi ja paberit ning sedagi soovitavalt vaid tulehakatuseks.

Materjalid, mille põletamisel vabastatakse mürgiseid ja kahjulikke kemikaale, on kodumajapidamises tekkiv prügi, sh papp, plast, vaht, tindiga kaetud ajakirjad, pakendid ja ümbrised, värvitud, immutatud või muud moodi töödeldud puit, vineer, puitlaastplaat või muu liimi sisaldav puit, märg puit, plastikust, asbestist ja kummist esemed.

Suures koguses seguplastide põletamine, seda just madalal temperatuuril, nagu lõkkes, seab ohtu sinu ja su naabrite tervise. Põlemisest tekkivad ühendid tõusevad õhku ning langevad maapinnale. Seda hingavad sisse nii täiskasvanud, lapsed kui loomad. Mürgiga saavad kaetud ka puud, põõsad ja muud taimed. Koduaias prügi põletades katame ohtlike ainetega ka maasikad ning õunad, mida me kõik aiast korjatuna süüa armastame. Mürgine suits hajub ümbruskonnas ka aeda ja põllule, tulles sealt inimese toiduna tagasi. Kaugemale hajuv saast sajab vihmana alla, jõudes ka merre ning lõpuks on see tagasi meie taldrikul.

Lõke ei ole koht, kus põletada vanu mööbliesemeid, riideid, jalanõusid, rehve, ehitusjäätmeid, värvipurke ega muud kasutuks muutunud kraami, vaid neist tuleks vabaneda õigel viisil.

Kõige ohtlikum mürgistus võib tekkida siis, kui ahju või kaminasse satub plastitüüpi PVC (polüvinüülkloriid)-sisaldab kloori, mida ei ole kasutuses küll pakendites, kuid leidub jalanõudes, vihmakeepides, töökinnastes, ehitusmaterjalides nagu kaablikatetes, põranda ääreliistudes, ka plastakendes ja ustes.

Seega- plastmaterjali kodus (ahjus, kaminas, lõkkes) põletamise korral on tegemist otsese looduse ja inimeste mürgitamisega.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus on uurinud, millised saasteained tekivad kodusel prügi põletamisel. Iga saasteaine juures on selgitus, milliste tervisehädadega ained seostuvad. Ja kahjuks on selles loetelus kõik tänapäeval sagedasti esinevad haigused: vähk, kopsu- ja maksakahjustused, seedetrakti probleemid, aneemia, neeruhaigused, närvisüsteemi, hingamisteede ja neerukahjustused,  leukeemia, silmade, nina ja kurgu ärritajad jne. Sageli võib minna aastaid, enne kui haigusnähud ilmnevad. Mõnel juhul võivad mõjud avalduda alles järgmistel põlvkondadel.

Keskkonnasäästlik käitumisviis on jäätmeid liigita koguda ehk paber- ja papijäätmed ühte konteinerisse, pandipakendid tagastusautomaati, pakendid pakendikonteinerisse, klaastaara klaasikonteinerisse ning jäätmed, mis sortimisest ja liigiti kogumisest üle jäävad, panna segaolmejäätmete konteinerisse. Mis kodustesse konteineritesse ei sobitu, saab viia jäätmejaama, mille asukoht on olnud Valga linnas aastakümneid Võru 109c.

Igaühe võimuses on anda oma panus keskkonna, milles me ise elame, saastamise vältimiseks.

Marju Kants

hooldusspetsialist