Keskkonnaamet on Valga Vallavalitsuse teada andnud, et on võtnud menetlusse Bioforce Laatre 11.06.2024 esitatud keskkonnakompleksloa taotluse nr T-KL/1021830-3. Ettevõte taotleb keskkonnakompleksluba aastas kuni 100 000 tonnist biolagunevatest jäätmetest (enamjaolt sõnnikust) biogaasi tootmiseks.

Laatre biometaanijaam rajatakse Laatre alevikusse Vasikafarmi kinnistule. Biometaanijaama asukoht on valitud lähtuvalt sellest, et planeeritava biometaanijaama kõrval asub aktsiaselts LAATRE PIIM loomapidamishooned ja sõnnikuhoidlad. Olemasolevatesse aktsiaseltsi LAATRE PIIM sõnnikuhoidlatesse saab suunata biometaanijaamas tekkivat digestaati. Olemasolevad hoidlad jäävad aktsiaselts LAATRE PIIM Laatre veisefarmi koosseisu.

Biometaanijaama kavandatava asukoha välisõhu seisundit mõjutavad Laatre veisefarmi farmihooned ning sõnnikuhoidlad. Laatre veisefarmil on kehtiv keskkonnakompleksluba (loa number: L.KKL.VA-181603), mille kohaselt paiskub farmikompleksist õhku metaani, ammoniaaki, dilämmastikoksiidi, tahkeid osakesi, vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi, süsinikmonooksiidi, lenduvaid orgaanilisi ühendeid ja süsinikdioksiidi.

Hajumisarvutuste käigus selgitati välja halvimate hajumistingimustega olukord, kus saasteainete arvutuslikud kontsentratsioonid välisõhus on maksimaalsed. Hajumisarvutused näitavad, et maksimaalne tekkiv õhukvaliteedi tase ei ületa maapinna lähedases õhukihis saasteainetele kehtestatud halvimate tingimuste juures piirväärtusi väljaspool tootmisterritooriumeid. Seega võib öelda, et heiteallikate koosmõju tulemusena heiteallikatest väljutatavate saasteainete vahel ei teki olulist koosmõju.
Põhiliseks õhusaastetaset mõjutavaks saasteaineks on põletusseadmetest väljuv lämmastikdioksiid.

Laatre biometaanijaama käivitamisel hakatakse Laatre veisefarmi vedelsõnnikuhoidlates vedelsõnniku asemel hoiustama digestaati. Samuti hakatakse biometaanijaama suunama ka Laatre veisefarmis tekkiv tahesõnnik, mistõttu tahesõnnikuhoidlad peaksid sellisel juhul olema tühjad. Sõnnikuhoidlaid on Laatre farmi ümbruses biometaanijaama rajamise korral rohkem kui praegu, kuid digestaadist eraldub lõhnaaineid hinnanguliselt 80% vähem kui vedelsõnnikust, siis peaks lõhnaaine esinemine Laatre aleviku kandis biometaanijaama rajamisel vähenema.