UUDISED JA TEATED

« Tagasi

Infopäeval räägiti Valga valla kortermajanduse tulevikuväljavaadetest

Kolmapäeval Valga Raekojas toimunud Valga kortermajanduse infopäevale olid oodatud eelkõige korteriühistute esindajad ja korteriomanikud. Lisaks Valga Vallavalitsuse esindajatele, vallaarhitekt Jiri Tinterale, ehitus- ja planeerimisteenistuse juhatajale Urmas Möldrele ja planeeringute juhtivspetsialist Lenna Hinglale olid päevakorras olevat teemat tutvustamas spetsialistid Tartu Regiooni Energiaagentuurist.

Huvilistele tutvustati kortermajanduse korraldust Valga linna üldplaneeringu koostamisel ning jagati nõuandeid korterelamute renoveerimise teemadel. Lisaks sai ülevaatlikult räägitud valla korterelamute uuringust ja kohapeal täita ära ka küsimustiku nimetatud uuringu tarbeks.

Nimelt on Valga Vallavalitsus koostöös MTÜ Tartu Regiooni Energiaagentuuriga koostamas Valga valla korterelamute uuringut, eesmärgiga saada ülevaade valla kortermajanduse olukorrast. Uuringu valimisse on võetud Valga linna, Tsirguliina, Laatre ja Õru aleviku ning Kaagjärve ja Lüllemäe külakeskuste korterelamud. Kogutud andmeid analüüsitakse ja kasutatakse valla üldplaneeringu koostamisel.

Jiri Tintera selgitas, et Valga vald osaleb esmakordses ja mastaapses Rahandusministeeriumi algatatud suurprojektis koos Kohtla-Järve ja Sillamäega. Protsessi käigus proovitakse saada selget pilti nende piirkondade korteriturul toimuvast. „Me teame, et meil on palju tühje kortereid, kuid me ei tea selle olukorra tõsidust, ei ole suutnud välja selgitada kui palju neid tegelikult on," rääkis Tintera. „Me ei saa koputada iga korteri uksele, et teada saada, kas seal keegi elab". Vallaarhitekt selgitas, et käimas olev Rahandusministeeriumi pilootprojekt koosneb kolmest osast. „Esimene on olukorra kaardistus, et aru saada, mis toimub, oleme hetkel selles etapis. Teine etapp on seotud juriidilise poole lahenduste leidmisega: kui korter majas jääb tühjaks, on selle omanikuga sageli raske kontakti saada. Ka meie tegevust see asjaolu raskendab: on keeruline lammutada kehvas seisus maja, kui selles olev korter kuulub kellelegi ja omanikuga ei saa kokkuleppele. Kolmas tasand on esimesed füüsilised katsetused: selle projekti raames tahaksime inimesi halvas seisukorras pooltühjadest majadest kokku kolida ja need tühjaks jäänud hooned lammutada".

Tintera lisas, et esialgu on jutt ühe-kahe maja täitmisest ja  maksimaalselt nelja maja lammutamisest. „Suurem eesmärk on, et omavalitsustel tekiks reeglistik, kuidas tühjadest majadest lahti saada, kuid meie jätkaksime pilootprojekti tegevustega ka edaspidi, kuni saame lahti kortermajadest, kus elutingimused on halvad ja kinnisvara väärtus madal".

Tartu Regiooni Energiaagentuuri ehitusinsener Kalle Virkuse poolt koostatud analüüs selgitas konkreetsemalt ka seda, miks on vaja hoone energiatõhusust tõsta renoveerimise teel ja millist kasu see korterivaldajale annab. Samuti olid ilmekaks näiteks kortermajadele esitatavate tehniliste nõuete võrdlus 60ndatel ehitatud ja tänapäevaste kortermajade lõikes.

Vaadeldi ka rahvastikuprognoosi Valga linna ja valla suuremate asulate kaupa aastani 2040, mis paraku näitas järjekindlat vähenemist, sellest lähtuvalt näitas paraku kasvutendentsi valla asustamata korterite arv. Sellest lähtuvalt on spetsialistid jõudnud järeldusele, et elamufondi vähendamiseks ei piisa üksnes halvas seisus väikeelamute lammutamisest, teha tuleb valikuid ka keskmiste ja suurelamute seast.

Valla kortermajade uuringu ja selle põhjal koostatava jätkusuutlikkuse analüüsi eesmärk ongi saada sisend Valga valla kortermajanduse planeerimiseks ja elamufondi korrastamiseks. Selle suurem eesmärk on tulla toime asustuse suunamisega kahaneva rahvastiku tingimustes. Vallarhitekt Jiri Tintera sõnul on uuringul oluline roll, kuna seda kasutatakse ka Rahandusministeeriumi pilootprojektis osalemisel.

Seni kättesaadavate andmete põhjal (linna poolt antud, töö käigus andmebaasidest ja välisel vaatlusel saadud) teostatud uuring annab ettekujutuse majade vanuselisest jaotusest Valgas. Näiteks on enim, ligi  pool kortermajade koguarvust enne 1945ndat aastat ehitatud puitmaju, teise poole moodustavad enne 60ndaid ehitatud tellismajad ja peale 60ndaid ehitatud paneelelamud.

Näitena saab veel tuua analüüsi selle osa, mis näitab kortermajade asustatust. Umbes poolte kortermajade hõivatus on üle 75%, 25% majadest on asustatud alla 30% või tühjad.

Sama uuring näitab ka, et vanemad korteriühistud on paremini asustatud, sundasustatud ja loomata ühistutega kortermajade hulgas on rohkem kui pooled kaheksa korteriga majad, peamiselt puitmajad.

Tartu Regiooni Energiaagentuuri projektijuht Neeme Kärbo märkis, et projekti tulemused annavad kindlasti pikaajalise kasu kohalikele elanikele. „See on üks osa Valga valla üldplaneeringu tegevustest tuleviku suundumuste planeerimiseks: nähakse, mis olukord on, et lähtuvalt sellest tulevikuks samme seada". Seda, et riik oma toetava õla alt ära võtaks, nagu oli üks koosolekul kõlanud mure, ei pea Kärbo võimalikuks. „Pigem on Valga Eesti mastaabis olnud selline hea ja tubli näide, millele riik pigem tugineb ning kelle kogemusest lähtutakse   ja  õpitakse".

Uuringu tarbeks on saanud veebruarikuus täita küsimustikku ja seda saab teha veel loetud päevad. Küsimustiku palutakse täita korterelamu esindajal, korteriühistu esindajal või korteriühistu juhatusel, igaühe panus parema ülevaate saamiseks on oodatud. Küsimustikku saab täita nii elektroonselt kui ka paberkandjal ning see tuleb esitada Valga Vallavalitsusele hiljemalt 16.02.2020.

Küsimustikke võetakse vastu järgmistes kohtades:

Valga Vallavalitsuse kantselei

Valga, Tsirguliina, Laatre, Õru, Kaagjärve ja Lüllemäe raamatukogu

e-posti aadress: valga@valga.ee

postiaadress: Valga Vallavalitsus, Puiestee tn 8, Valga linn, Valga vald, 68203 Valgamaa

Valga Vallavalitsuse poolne kontaktisik on planeeringute juhtivspetsialist Lenna Hingla (e-post lenna.hingla@valga.ee, telefon 5860 1234)

Elektrooniline küsimustik on leitav aadressilt: https://arcg.is/1ryfju

Lisainfot leiab ja küsimustiku saab alla laadida siit: https://bit.ly/31LELrn