UUDISED JA TEATED

« Tagasi

Ministrid arutasid Valkas kaksiklinna võimalusi

Teisipäeval, 2. oktoobril kohtusid Valgamaa visiiti tegevad majandus- ja taristuminister Kadri Simson ja riigihalduse minister Janek Mäggi Valkas piirilinna juhtidega, et arutada Eesti ja Läti koostöövõimalusi piirkonnas.

Valka kihelkonnaduuma esimees Vents Armands Krauklis tutvustas külalistele kaksiklinna ajalugu ning senist koostööd Valga ja Valka vahel. Olulisena tõi ta välja hariduse ja tervishoiu valdkonna, millest viimasega on seotud mitmed probleemid. "Valka elanikele on oluline võimalus kasutada Valga haigla meditsiiniteenuseid, kuid täna pole see võimalik. Hiljuti veel oli, näiteks mu viimane laps sündis Valgas," sõnas esimees. Olukorra muutmiseks on vaja mõlema naaberriigi poliitilist tahet. Lätit ootavad oktoobris ees valimised, kuid ka Eesti poliitikud võiksid selle teema enesega kaasa võtta. Riigihalduse minister Janek Mäggi hindas Jüri Ratase esmaspäevase Valga visiidi põhjal, et peaminister on Valga ja Valka teemadest väga huvitatud. "Peale Läti valimisi võiks Valgas korraldada Eesti ja Läti riigipeade kohtumise," arvas Mäggi, kelle idee võeti hästi vastu.

Krauklise hinnangul pole vaja tegeleda ainult teenuste tagamisega, vaid oluline on inimestele näidata, et Valga/Valka on hea koht elamiseks. "Valga haigla sünnitusosakonna sulgemine oli halb signaal mõlemale poolele, mida saatis väga negatiivne emotsioon. Ka Valka poolel sündis hiljuti üks laps kiirabiautos. Nii pole õige," sõnas kihelkonnaduuma esimees. Valga vallavanem Margus Lepik lisas, et meditsiinialane seadusandlus on Eestis ja Lätis pisut erinev – meil on haigekassa, Lätis tervisekindlustus. "Meil on kahe riigivaheline erakorralise meditsiiniteenuse leping. Kiirabi teenindab inimesi mõlemal pool piiri ja kiired juhtumid saab toimetada Valga haiglasse. Meditsiinikulude katmine võtab küll aega ja on pisut keerukam, kuid põhimõtteliselt süsteem töötab. Küll aga on meditsiiniteenus praegu piiriülesele tarbijale kallis," selgitas Lepik. Veel mõni aasta tagasi kehtis ka lepe, et sünnitusteenust käsitletakse erakorralise meditsiinikuluna ning Valga haigla teenindas umbes 150 läti sünnitust aastas. "Kevadel, kui küsimuse all oli Valga sünnitusosakonna sulgemine sündide vähesuse tõttu, rääkisin Haigekassaga ja küsisin, et kui saaksime endiselt vastu võtta läti sünnitusi, kas ka siis oleks kõne all sünnitusteenuse pakkumise lõpetamine. Vastus oli ei," sõnas Valga vallavanem Margus Lepik. Nende teemade lahendamine sõltub aga mõlema naaberriigi poliitilisest tahtest. "Kohaliku omavalitsuse käed jäävad siin lühikeseks," selgitas Vents Armands Krauklis.

Ministritele tutvustati kaksiklinna partnerluse teisigi külgi. Tihe koostöö käib näiteks kultuuri valdkonnas. Kahepoolselt pakutakse üle piiri huviharidust ja korraldatakse ühiseid kultuuri- ja spordiüritusi. Tegutseb ka Eesti-Läti korvpallimeeskond. Valga ja Valka arengule on aga oluline ühistranspordi ja ettevõtluse arendamine. Ühistransport vajab avaliku raha tuge, Lätis on selleks riiklik dotatsioon, kuid Eestis on pisut teisiti ä kohalike bussiliine toetatakse omavalitsuse eelarvest. Valga linn on sarnaselt maakonnaliinidega läinud üle tasuta bussisõidule. "Bussisõitude hulk on peale tasuta sõidu kehtestamist maapiirkondades oluliselt kasvanud. Isegi kuni kaheksakümned viis protsenti," lisas minister Kadri Simson täpsustuseks. Takistusi tekitab, et bussiliinigraafikud mõlemal pool piiri pole täna ühtlustatud, ehkki inimesed ületavad piiri sageli mitmeid kordi päevas. Graafikute harmoniseerimine on keeruline, kuna liine on vähe ning arvestama peab paljude eri huvigruppide vajadustega.

Krauklis tutvustas ka ühise avaliku ruumi arendusi, tuues Pedeli jõe korrastamise näite. "Soovime kirjutada uue projekti, millega korrastatud ala laiendada ning vähendada reostust," selgitas Krauklis. "Oleme Valga keskväljaku näol lõpetanud ka esimese etapi ühise linnasüdame ehitamisest, millega loodame jätkata järgmisel kevadel." Majandus- ja taristuminister Kadri Simson tutvustas erinevaid fonde, mis toetavad investeeringuid keskkonna parandamisse. Samuti soovitati omavalitsustel kavandada ühisstrateegia avanevate Euroopa Liidu rahastusvõimaluste tarbeks. "Oleme valmis keskkonnalaseid ühisprojekte tegema," kinnitas Krauklis. "Valgal on spetsiifilised probleemid, mida omavalitsused ei suuda üksi lahendada," sõnas Margus Lepik, "Peame tegutsema ühiselt. Pole kasu kui puhastada Pedeli või Konnaoja Läti poolel, kuid jätta see tegemata Eesti poolel. Sama lugu on teede ja infrastruktuuriga."

Lisaks arutati kohtumisel keeleõppe vajadust, mis võimaldaks vastastikku eesti ja läti keelt õppida juba lasteaiast alates. "Peale II maailmasõda rääkisid siin kõik kolme keelt: läti, vene ja eesti keelt. Tänaseks on see kadunud, kuid piiriülene suhtlus on tihe. Soovime arendada naaberriigi keele õpet ning juurutada seda alates lasteaiast. Täna ei ole ei Eestis ega Lätis vastavaid programme, mis õpetaksid vastavaid õpetajaid. Puudub ka vajalik metoodika. See oleks kasulik kogu piiriregioonile," arvas Krauklis. Ministrid leidsid, et keelekümblus ja ühisrühmad on võimalikud, kuid küsimus on rahastuses. Samuti oleks vajalik leida õpetajad. "Keeleõpe on vajalik ka majandusele, kuna soodustame piiriülest tööjõu liikumist kahe riigi vahel, kuid üheks takistuseks on keelebarjäär," selgitas Krauklis, kelle sõnul liiguvad täna pigem Läti töötajad Eesti poolele ning Valka regioonis on pigem tööjõupuudus. Lätlased registreerivad end ka Valga elanikuks, et saada osa Eesti sotsiaalsüsteemist ja avalikest teenustest. "Meile on see kahjulik, sest kaotame igal aastal ca 400 000 eurot maksuraha," sõnas Krauklis.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni Valgamaa visiit jätkus ettevõtete külastamisega ning kohtumisega Valgamaa Ühistranspordikeskuse esindajatega. Janek Mäggi veedab Valgamaal veel ka kolmapäeva hommiku, mil külastab Valga Gümnaasiumi. Seejärel kandub riigihalduse ministri Kagu-Eesti töönädal edasi Võru- ja Põlvamaale.