UUDISED JA TEATED

« Tagasi

Valga Gümnaasiumi koolipere tähistab kooli 100. aastapäeva.

11. jaanuaril tähistab Valga Gümnaasium oma 100. aastapäeva. Koolitunnid toimuvad sel päeval kella 10-ni ja kell 11 algab kooli aulas pidulik kontsert-aktus, kus kutsutud külaliste hulgas ka Valga valla juhid.

Valga Vallavolikogu ja Vallavalitsus soovivad kooliperele 100. sünnipäeva puhul kordaminekuid, edu ja õnne!

Koolis õpib hetkel 176 õpilast ja töötajaid on 33.

Kooli ajalugu:

11. jaanuaril 1919. aastal asutati Valga Eesti Gümnaasium, mis oli Valgas esimene eesti õppekeelega keskharidust andev õppeasutus. See oli 300 õpilasega segakool, mis alustas tööd direktor Marta Pärna juhtimisel.

Valga Eesti Gümnaasium sai töötada ainult 1919. aasta jaanuari lõpuni. Tollal käisid ägedad lahingud Vabadussõja rinnetel. 31. jaanuaril 1919. a. toimus Valga lähistel Paju lahing, mille tulemusena Valga vabastati.

1. veebruaril 1919. a. hakkasid kehtima uued, Eesti Vabariigi koolikorralduslikud alused. Valga Eesti Gümnaasium reorganiseeriti. 10. veebruaril vallutasid  eesti väed  linna ja tookordne koolikomisjon otsustas segakeskkooli sulgeda ning asutada selle asemele kaks keskkooli, üks poeglastele ja teine tütarlastele.

25. veebruaril 1919 toimus Valga Tütarlaste Gümnaasiumi avaaktus Vabaduse tänaval asuvas koolihoones. Kool alustas tööd Valga tuntud pedagoogi Marta Pärna juhtimisel. Kokku alustas õppimist 212 tütarlast.

25. veebruaril 1919.a alustas õppetööd ka Valga Poeglaste Gümnaasium. Õpilasi oli 129. Kool alustas oma tegevust direktor Olaf Silla juhtimisel, kuid juba alates 1919. a sügisest asendas teda Valgas hästi tuntud pedagoog Tõnis Grünberg, kes juhtis kooli kuni selle reorganiseerimiseni 1932. aastal.

Esialgu töötasid mõlemad gümnaasiumid Vabaduse tänaval erinevatel korrustel. Poeglaste Gümnaasium jõudis Valga Valgesse Majja 1923. aastal, olles enne seda allüürnik mitmetes koolihoonetes.

1932. a sügisest said kõik Valga Tütarlaste- ja Poeglaste Gümnaasiumi õpilased Valga Ühisgümnaasiumi liikmeteks ja kooli asukohaks sai  Kuperjanovi 10 (Valga Valge Maja).

Valga Ühisgümnaasiumis oli üle poole tuhande õpilase. Direktoriks määrati Viktor Neggo, kelle asemel tuli 1934. aastast Aleksander Raudsepp. Aastatel 1939-1941 juhtis gümnaasiumi Aleksander Rikken.

1939. aastal sai Valga Ühisgümnaasiumist  Valga Gümnaasium.  1. septembril 1939. a algas II maailmasõda. 1940/41. õppeaasta alguseks oli gümnaasium vastavalt NL koolisüsteemile ümber nimetatud Valga Keskkooliks.

1941/42. aastal sai koolist taas Valga Gümnaasium. Õppeaastat alustati Saksa okupatsiooni tingimustes.1944. aasta sügisest muudeti kool jälle Valga Keskkooliks ja 1946. a. nimetati kool Valga I Keskkooliks, sest samal aastal avati Valgas ka vene õppekeelega töötav keskkool.

1994. a. nimetati Valga I Keskkool taas Valga Gümnaasiumiks. 2012 aastal eraldus koolist põhikool ja koolist sai puhas gümnaasium. 1. septembril 2016 muutus kooli omanik ja Valga riigigümnaasium alustas õppetööd J. Kuperjanovi 10 renoveeritud hoones.

Alates 1941. aastast olid direktorid: 1941-1942 Friedrich Klement; 1942-1943 Johannes Taal; 1943-1950 Henn Sirk; 1950-1951 Georg Säinas; 1951-1957 Julius Lee, 1957-1992 Valter Malm; 1992- 2015 Raimond Luts; 2015 – Andrus Murumaa

.