UUDISED JA TEATED

« Tagasi

Valga ja Valka toimetavad ühisel tööturul

Teisipäeval Valga raudteejaamas peetud lõppkonverentsiga sai joone alla kaks aastat kestnud piiriülese tööjõu liikumise projekt "Valga-Valka Mobility". Tehtud tööd kokku võttes tõdesid asjaosalised, et mitmed projektist alguse saanud tegevused on muutunud igapäevasteks ning jätkuvad kindlasti ka tulevikus.

Konverentsi avasõnades tõdes vallavanem Margus Lepik, et Valga omavalitsusele on koostöö piirülese naabriga hädavajalik. "Oleme Valkaga koos teinud rohkem projekte, kui keegi neid enam kokku lugeda jõuab ning selle käigus kogenud ja õppinud, et kellelgi ei saa minna hästi, kui tema naabril läheb halvasti. Igapäevases tihedas koostöös Valkaga on vahel kummaline vaadata Eesti ja Läti riikide käitumist. Näiteks, et kaks rahandusministrit ei suuda telefonitoru tõsta ja omavahel aktsiisipoliitikas kokku leppida," rääkis Lepik, kelle sõnul kestavad projekti käigus alguse saanud tegevused ja ettevõtjate kohtumised kindlasti ka edaspidi, et senist koostööd veelgi tihendada.

Alates 2017. aastast nii Valgas kui Valkas läbi viidud projekti eesmärgiks seati piiriülese koostöö arendamine tööandjate ja töövõtjate seas. Seejuures keskendusid kohalikud omavalitsused ettevõtjatele, samas kui tööhõive organisatsioonid tegelesid tööpakkujate ja tööotsijate ühendamise ja toetamisega. Nii korraldati näiteks töömesse, anti välja piiriüleste tööpakkumistega ajalehte, korraldati õppereise ja ettevõtjate hommikusööke ning viidi läbi põhjalik ValgaValka ettevõtlus- ja töökeskkonna uuring.

Läbi viidud uuringu värsked tulemused kinnitavad asjaolu, et Valga ja Valka on üks linn kahes erinevas riigis. „Nähtamatu piir Eesti ja Läti vahel seab piirkonna arendamisele palju väljakutseid, aga loob ka võimalusi. Valga Vallavalitsuse ning Valka kihelkonnaduuma eesmärgiks on kasutada uuringu tulemusi selleks, et seda ühised eesmärgid kogu piirkonna arendamiseks ning koostada vastav tegevuskava, et ära kasutada Valga-Valka potentsiaali selliselt, et siin oleks hea elada, töötada ja ettevõtlusega tegeleda," selgitas projekti Valga vallavalitsuses koordineerinud ettevõtlus- ja arenguspetsialist Triin Roo.

Ühe partnerina osales projektis ka Eesti Töötukassa, mille juhatuse liikme Pille Liimali hinnangul oli kõige väärtuslikum ühenduste loomine töötajate ja tööandjate vahel. "Väga olulised olid läbi viidud Liivimaa töömessid, kus vahel löödi tööandja ja töötaja vahel sealsamas käed tööle asumiseks," kõneles Liimal. Eesti Töötukassale andis projekt hea võimaluse proovida uusi teenuseid ja pakkuda neid kohalikele tööandjatele. Näiteks kasutas 11 Valgamaa tööandjat Lätist tulnud töötajate puhul mentorlust, mille kulud kattis Töötukassa. „Nüüdsest on kõigil tööandjatel üle Eesti võimalik kasutada ka Töötukassa koolitustoetust, et parandada töötajate keeleoskust. Algselt ValgaValka jaoks loodud võimalust pakume nüüd üleriigiliselt. Kuigi projekt homme lõppeb, on mitmed tegevused saanud osaks meie igapäevasest tööst," oli Liimal projekti tulemustega rahul.

Ka Valgamaa Äriklubi president ja igapäevaselt kinnisvaraäris tegutsev Hans Heinjärv leidis, et möödunud kahe aasta jooksul on piirkonna tööturul ja majanduses toimunud olulised nihked suurema seotuse poole. „Need inimesed, kes leiavad Eesti poolelt tööd otsivad reeglina ka elamispinda. Kui veel mõni aeg tagasi võis aasta jooksul pöörduvaid läti kliente üle lugeda kahe käe sõrmedel, siis viimase aasta jooksul on juba viiskümmend protsenti meie poole pöördujatest lätlased. Kinnisvaraturg näitab, et omavalitsuste koostööl on majandusele positiivne mõju," sõnas Heinjärv.