UUDISED JA TEATED

« Tagasi

Valga vallavalitsuse 2019. aasta tegevuste kokkuvõtte

Valga vallavalitsuse 2019. aasta tegevuste kokkuvõtte

Kantselei

Rahvastikuregistri andmetel oli Valga vallas 01.01.2020 seisuga 15550 elanikku (7473 meest ja 8077 naist).

  • Valga valda  sündis 2019 aastal 113 uut ilmakodanikku (68 poissi ja 45 tüdrukut).
  • Suri 241 isikut (103 meest, 138 naist).
  • Oma elukoha registreeris 651 isikut, kellest 199 saabusid välisriigist (139 Lätist, 30 Soomest, 10 Venemaalt, 5 Saksamaalt, 4 Prantsusmaalt, 3 Ukrainast, 2 Tšehhist, 2 Ecuadorist, 2 Suurbritanniast, 1 Austriast, 1 Ungarist), 208 isikut saabus teistest omavalitsustest ja 244 isiku puhul toimus isikute elukohaandmete taastamine (neist 39 olid Euroopa Liidust saabunud kodanikud, kelle elukoht oli registreeritud Eesti riigi täpsusega).
  • Valga vallast lahkus 598 isikut, neist 359 isikut teise omavalitsusse, 46 välisriiki, omaniku nõudmisel isiku elukoha andmete muutmisel lõpetati 91 isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmete kehtivus ja 102 (Eestis elukoha rahvastikuregistrisse kandnud Euroopa Liidu kodaniku) puhul säilitati rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulgas tema elukoha aadress riigi täpsusega (elukoht Eesti). Vallasiseselt vahetas elukohta 632 isikut.
  • Registreeriti 66 abielu, 2 abielu sõlmiti vaimuliku poolt, abielulahutusi oli 27.
  • Rahvastikuregistrisse sisestati  76 eestkostja määramise kohtuotsust, 20 hooldusõiguse muutmise kohtuotsust, 8 abielulahutuse kohtuotsust ja 4 isiku põlvnemise tuvastamise kohtuotsust.
  • Rahvastikuregistrisse sisestati 98  välisriigis välja antud sünnitunnistust , 49  abielutunnistust, 5 lahutuse tunnistust, 6 surmatunnistust ja 52 välisriigi isikut tõendavat dokumenti.  
  • 452 isikule  moodustati isikukood töötamiseks ja õppimiseks  Eestis.
  • Isikutele väljastati taotluste alusel 143  korduvat perekonnasündmuse tõendit, 15 abieluvõimetõendit ja  432 rahvastikuregistri väljavõtet.

Kultuur

  • Toimus viis kultuurialaste toetuste määramise komisjoni koosolekut. Valga valla kultuurivaldkonna mittetulundusühingute poolt esitati komisjonile läbivaatamiseks 27 tegevustoetuse taotlust ja  68 projektitaotlust.  Vastavalt kultuuritööga ja kogukonna arendamisega tegelevate mittetulundusühingute projektitaotluste hindamismetoodika tulemusena rahastati taotlusi kogusummas 94 133 eurot. Valmistati ette ja sõlmiti 95 lepingut kultuurivaldkonna tegevustoetusi ja projektitoetusi saanud mittetulundusühingutega.

 

  • Koostöös Valga valla kultuurivaldkonna allasutuste ja kodanikeühendustega koostati Valga valla 2019/2020 aasta tähtsündmuste kalenderplaan, mis on avalik Valga valla kodulehel.
  • Valmistati ette ja trükiti viis Valga vallas 2019. aastal toimunud sündmuste infovoldikut.
  • Korraldati kaks vastuvõttu Valga vallas 1. oktoobrist-31. detsembrini 2018 ja 1. jaanuarist-31. märtsini 2019 ja 1. aprillist kuni 30. septembrini 2019 sündinud Valga valla uutele kodanikele koos vanematega. Kutsutud oli kokku 119 last, neist 71 poissi ja 48 tüdrukut.
  • Korraldati Eesti Vabariigi 101. aastapäevale pühendatud kontsert-aktus. Samal üritusel toimus maakonna teenetemärgi ja auhindade „Valga aastaring" üleandmine. Aastaringi auhinna pälvisid Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus ja direktor Ülle Juht, TREV-2 teemeister-projektijuht Leho Laik, Valga muuseum, Valgamaa Lasterikaste Perede Ühing ja Karula-Lüllemäe Tervise- ja Spordikeskus. Maakonna teenetemärgi sai Aina Pääro.
  • Koostöös kultuuri- ja huvialakeskusega korraldati 4 vastuvõttu Valga valla eakatele juubilaridele. Vastuvõtule oli kutsutud aasta jooksul 70, 75, 80, 85, 90, 95, 100 … juubelit tähistavad väärikad vallakodanikud.
  • Korraldati Valga keskväljakul toimunud uue aasta vastuvõtuüritus „Sajaga edasi, Valga!".
  • Koordineeriti 31. jaanuaril toimunud Paju lahingu ja Valga vabastamise 100 aastapäeva ürituste korraldamist.
  • Koostöös kultuuri- ja huvialakeskusega korraldati Valga valla kultuuri- ja spordialaste mittetulundusühingute, seltsingute ja kultuurikollektiivide liikmete ühine pidu.
  • Aidati kaasa festivali Koolitants Valgamaa tantsupäeva korraldusele. Finaali pääsesid Valga vallast: Stuudio Joy "Richard" – lastetantsud vanuseastmes 1.–4. klass; Lüllemäe Kultuurimaja tantsutrupp LP - Eesti ja rahvaste tantsud, vanuseaste 6.–9. klass ja  Stuudio Joy koos Läänemere Gümnaasiumi, 4.-7. klassi õpilastega - show-tantsud.
  • Toimus aruteluõhtu "Tartu 2024 - Euroopa kultuuripealinn". Ühise kandidatuuri juhtideeks oli „Ellujäämise kunstid". Peale kohaletulnute osalesid arutelul Valga vallavanem Margus Lepik, Mulgimaa vanem Siim Kabrits, SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon tegevjuht Meelis Kivi ning ansambli Metsatöll liige Lauri Õunapuu. Õhtut modereeris Annela Laaneots.
  • Koostöös Valga Keskraamatukoguga anti välja August Gailiti novelliauhind. Auhinnatuks novelliks sai Armin Kõomägi „Goglomov". Auhind asutati Valga Linnavalitsuse poolt 2009. aastal ning see määratakse eesti autorile kõige nipernaadilikuma novelli eest. Auhinnaks on Jaak Soansi miniskulptuur „Nipernaadi". Auhinda antakse välja üle aasta.
  • Koostöös kommunikatsiooniteenistusega korraldati Valga vallas Asutava Kogu moodustamise 100 aasta möödumise üritused. 
  • Valga/Valka 17. heategevusliku piirilaada korralduses osalemine.
  • Valga valla aasta ema väljakuulutamise ürituse korraldamine. Valga valla aasta emaks valiti kaheksa lapse ema Sirje Sinisalu. Kokku oli 7 nominenti.
  • Valga/Valka kaksiklinnade festivali üldkoordineerimine.
  • Valgamaa laulu- ja tantsupeo „Vallast valda" korraldamine. Peol astus üles 75 kollektiivi umbes 1100 liikmega.
  • Valga vallas toimunud XXVII laulu- ja XX tantsupeo „Minu arm" tule teekonna ürituste koordineerimine.
  • Valga valla kollektiivide osalemine XXVII laulu- ja XX tantsupeo „Minu arm". Vallast osales peol 15 kollektiivi, 300 osavõtjaga.
  • Valga/Valka seitsme kiriku suvemuusika festivali üldkoordineerimine. Kuu jooksul oli muusikahuvilistel võimalus osaleda 7 kontserdil Valga valla erinevates kirikutes. Kontserdid toimusid Valga Jaani kirikus, Valga Rooma-Katoliku Pühavaimu kirikus, Hargla kirikus, Lugaži kirikus Valkas, Valga Apostliku Õigeusu Issidori kirikus, Karula Maarja kirikus, Laatre kirikus. Esinesid Eesti tunnustatud interpreedid.
  • Liivimaa Mihklilaada üldkoordineerimine. Laat toimus Valga kesklinnas sellel aastal juba kaheteistkümnendat  korda. Erinevate kaubaartiklitega kauples laadal 241 kauplejat.
  • Valga valla aasta isa tiitli üleandmise korraldamine. Kolme nominendi seast pälvis tiitli kahe lapse isa ja kolme lapse vanaisa Kalev Helemets. Kontsert-aktus toimus Hargla Maakultuurimajas.
  • Koostöös sotsiaaltööteenistusega korraldati Valga valla viie- ja enamlapseliste suurperede jõulupidu. Osales 32 peret, kokku 178 lapsega.
  • Koostöös Uus Kontsert OÜ-ga korraldati Valga muusikakoolis aasta jooksul viis kontserti. Kontserditel esinesid tunnustatud muusikud Eestist kui välismaalt: Leedu noor akordionist Tadas Motećiusès; klaveriduo Johan Randvere ja Justas Śervenikas (Leedu); Vytautas Kiminiuse (leedu rahvapill)  ja Tadas Motečiuse (akordion) (Leedu); Paula Śumane (viiul) ja Agnesa Eglina (klaver); Peterburi a cappella meeskvartett Konevets Quartet. 
  • Valga Väärikate Ülikooli õppuritele korraldati 10 õppepäeva. Valga väärikate ülikooli õppurid osalesid Pärnus toimunud Tartu Ülikooli väärikate ülikooli 10. aastapäevale pühendatud konverentsil „Aktiivsena eluteel" ja Valga/Valka ajalookonverentsil „Valga/Valka kui raudteelinn". Loengud toimusid teemadel: „Kuidas valmistuda hädaolukordadeks". Lektor Päästeameti Lõuna päästekeskuse ennetusbüroo peaspetsialist Johannes Komissarov; „Eesti Erakondlik süsteem", lektor Rein Toomla; „Omavalitsuste võimalused kodanike heaolu suurendamiseks", esines TÜ sotsiaalpoliitika lektor, Valga valla sotsiaaltöö teenistuse juhataja Jüri Kõre;  Valga haigla juhataja Margus Ulst rääkis tervishoiu teemadel; „Milleks meile Euroopa Liit? Millega tegeleb Euroopa Parlament?". Lektoriks on Euroopa Parlamendi liikme Hannes Hanso büroo juht Henri Kaselo; „Külma aja väärikad taimed" esines Irja Karjus; „Kasvatuse paradigma muutus" esineb Maaülikooli rektor Mait Klaassen;  „Ilmast ja ilma tegijatest",  lektoriks oli Ele Pedassaar, kes on Ilmateenistuse sünoptik.
  • Valga keskväljakul toimunud Talvemaa korraldusele kaasaaitmaine.
  • Korraldati Valga keskväljakul toimuvat aastavahetuse üritust.
  • Valga valla kultuurialased mittetulundusühingud korraldasid aasta jooksul üle 35 erineva kultuurisündmuse rikastades sellega märkimisväärselt valla kultuurielu. 
  • kultuuri- ja haridusameti poolt esitatavaid erinevaid projekte rahastati Eesti Kultuurkapitali, Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupi, Kultuuriministeeriumi, Riigikantselei, Omavalitsuste Liidu, Rahvakultuuri Keskuse poolt. Rahastust said 13 erinevat projekti, summas 28 451 eurot.
  • 2019. aasta lõpuks oli haldusreformiga seoses uuendatud kõik Valga vallas kultuurivaldkonda puudutavad kohaliku omavalitsuse õigusaktid.

Haridus

2019. aastal tegutses Valga vallas neli üldhariduskooli: Valga Põhikool 771 õpilasega, Valga Priimetsa Kool 320, Valga Kaugõppegümnaasium 146 ja Tsirguliina Kool 110 õpilasega.

Kolm ühendõppeasutust: Hargla Kool (35 õpilast ja 13 last), Lüllemäe Põhikool (56 õpilast ja 38 last), Õru Lasteaed-Algkool (13 õpilast ja 15 last).

Viis koolieelset lasteasutust linnas töötas neli lasteaeda, kus käisid lapsed vanuses 1,5 - 7 aastat (Buratino 166, Walko 157, Pääsuke 82 ja Kaseke 110 last). Tsirguliina lasteaias Õnnelind käis 32. Kahes huvikoolis - Valga Muusikakoolis ja Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses õppis üle paarisaja õpilase.

  • Valga valla lapsevanemad on saanud kohad enda soovitud lasteaedadesse, erinevatesse vanuserühmadesse oli vabu kohti kogu aasta vältel.
  • Vald läks täielikult üle lasteaia elektroonilisele registreerimissüsteemile ARNO.
  • Valla suuremad koolid korraldasid laste kooliks ettevalmistamise ja nende parema kohanemise eesmärgil eelkooli õpet.
  • Valga Priimetsa koolis koordineeriti SA Innove toetuse rakendamist keelekümbluse läbiviimisel ning linna lasteaedades muu koduse keele laste õppe korraldamist.
  • Neljandata aastat järjest toimus Valga Põhikoolis H. Eineri õpilaskonverents.
  • Valga vallavalitsuse kultuuri- ja haridusteenistus esines Saaremaal toimunud huvihariduskonverentsil, tutvustades Valga valla häid praktikaid noorsootöö ja huvihariduse valdkonnas.
  • Korraldati haridusmessi „Vali nutikalt!" koostöös Valgamaa kutseõppekeskusega, messist võttis osa üle 500 maakonna õppuri.
  • Hargla kooli juures alustas tegevust Gaia õppesuunaline klass.
  • Tunnustati Valga valla 23 parimat koolilõpetajat ja korraldati vastuvõtt parimatele ainetundjatele ning nende juhendajatele.
  • Valla viis õppeasutust teisel poolaastal tegid aktiivset rahvusvahelist koostööd, kaks projekti toimus koostöös vallavalitsusega.
  • Koostöös Valgamaa Arenguagentuuriga korraldati järjekordne Valgamaa hariduskonverents, osales üle 300 pedagoogi ja haridusjuhi. 
  • Koostöös HTM-iga korraldati algatuse Huvitav Kool maakondlik mõttekoda.
  • Õppeasutuste töötajate hulgas viidi läbi rahuloluküsitlused juhtimise kohta ning anti tagasisidet asutuste juhtkondadele.
  • Tähistati Valga valla õpetajate päeva ja tunnustati parimaid ning tervitati uusi haridustöötajaid.
  • Alustati igakuiste Valga valla lasteaedade ja koolide ning huvikoolide juhtkondade nõupidamistega.
  • Toimus kaks suuremat koolitust (sisehindamise läbiviimine ja arengukava koostamine; juhtimisalane koolitus).
  • Aasta lõpus alustati Valga valla haridusstrateegia koostamisega.
  • Sõlmiti karjääriõppealane koostöölepe Valgamaa Kutseõppekeskuse ja Valga Gümnaasiumiga.
  • Osaleti üleriigilistel konverentsidel, ümarlaudadel, infoseminaridel ja võrgustike töös. Haridusspetsialist viibis kolm nädalat rahvusvahelise haridusvaldkonna õppevisiidil Ameerikaühendriikides, osaleb KOV haridusjuhtide arenguprogrammis (lõpeb märts 2020).
  • Koos teenistuse sotsiaalpedagoogidega osaleti aktiivselt valla laste- ja perede heaolukomisjoni töös, korraldati teistes omavalitsustes õppivate laste koolis käimist.

Sport ja noored

  • Aasta vältel on osaletud Valga Keskstaadioni hoone renoveerimisega seotud koosolekutel. Sisendi saamiseks on käidud tutvumas spordisaalidega väljapool Valga linna, et leida parimat võimalikku lahendust, et uus hoone pakuks võimalusi pallimängude harrastamiseks, koolide kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks ja spordiklubide liikmetele üldkehaliseks ettevalmistamiseks.
  • Möödunud aastal on käivitatud SPOKU keskkond, mis võimaldab toetuste taotlusi menetleda elektrooniliselt ja eesmärk on vähendada paberimajandust. Keskkonna arendamine ja kasutajamugavuse suurendamine toimub pidevalt, et kasutada maksimaalselt ära teenuspakkuja poolt arendatud võimalusi.
  • Kevadel soetas vald Jaanikese motokompleksi, millele eelnevalt ja järgnevalt on tegeletud võimaluste leidmisega, et arendada keskus, kus on võimalik tegeleda motokrossiga ja samas ka tervisespordiga. Koostöö tulemusena vallavalitsuse teenistuste vahel on 2020. aasta alguseks valminud detailplaneeringu eelnõu, mis on suunatud volikogusse.
  • Aprillis on kinnitatud Kultuuriministeeriumi poolt toetuse eraldamine Valga vallale, et arendada välja aastaringselt kasutatav tervisespordikeskus. Karula-Lüllemäe Tervise- ja Spordikeskuse liikumisradade arendamise projekti tulemusena peaks 2022. aasta lõpuks Lüllemäel valmima kunstlume tootmise võimekusega ja valgustatud suusaradadega tervisespordikeskus. 2019. aastal on tehtud esimene oluline etapp ja soetatud suusarajamasin.
  • Kevadel on korrastatud 2018. aasta lõpus rajatud Tsirguliina mänguväljaku haljastus ja tööd mänguväljakuga on täies ulatuses lõpetatud. Mänguväljak on leidnud palju kasutust kohaliku kogukonna hulgas.
  • Valla sportlased on osalenud Eestimaa Spordiliit Jõud korraldatavatel võistlustel suvel ja talvel. 2021. aasta Eestimaa Talimängude korraldamiseks on avaldanud soovi ka Valga vald. Toimunud on kohtumine Eestimaa Spordiliit Jõud esindajatega, kellel on antud ülevaade Valga valla ja lähivaldade võimalustest sündmust läbi viia. Hetkel ollakse tagasiside ootel.
  • Rahvusvahelist koostööd tehakse Erasmus+ projekti raames, mille eesmärgiks on liikumisaktiivsuse suurendamine. 2020. aastal võõrustatakse delegatsioone Kreekast, Hispaaniast, Itaaliast, Portugalist ja Lätist, et anda ülevaade Valga valla võimalustest tegeleda tervisespordiga. Hästi toimib Valga-Valka vaheline koostöö linnapäevade ja spordiürituste korraldamisel ning üldise koostöö arendamisel. Võistlustel siin- ja sealpool piiri osalevad mõlemate riikide sportlased.
  • 2019. aasta sügisel alustati 2020. aasta huvihariduse ja huvitegevuse kava koostamist. Detsembris võttis volikogu Valga valla 2020. aasta huvihariduse ja huvitegevuse kava vastu. Esitatud on ka vajalik aruandlus möödunud perioodi kohta. Huvitegevusse kaasatute arv on suurenenud ja kasutatud vahendid on pakkunud täiendavaid võimalusi noortega tegelevatele ühingutele, allasutustele ja valla elanikele.
  • Pedeli äärde on koostöös Valga Spordi ja kohalike noortega rajatud välitreeningala. 2020. aasta kevadel korrastatakse ka väljaku ümbrus. Hoolimata sombustest ilmadest on väljak leidnud kasutust kohe peale valmimist. Tekkinud on ühtne kompleks, kus on võimalus mängida erinevaid pallimänge ja kõrvale astudes treenida tehes erinevaid harjutusi. Kasutusmugavus ja objektide lähedus soodustab vallakodanike spordiga tegelemist.
  • Algatatud on Valga valla noortevolikogu ellukutsumine. Toimunud on koosolekud ja koostöös noortega on valmimas Valga valla noortevolikogu põhimäärus. Noorte aktiivsus on tõusuteel ja soov valla elu arendamisel kaasa rääkida suur. Aktiivsuse tõus on ka noorte omaalgatuslike projektide kirjutamisel.  Projektid on muutunud põhjalikumaks ja neid kirjutatakse erinevatest piirkondadest.

Sotsiaaltöö

Teenistuse haldusalas tegutsevad Valga Töötute Aktiviseerimiskeskus, Karula Hooldemaja ja Valga Perekodu Kurepesa. Eelarve vaatenurgast on oma eelarverida Hargla ja Laatre sotsiaalmajal ning Õru sotsiaalkeskusel. Vald on SA Taheva Sanatoorium omanik ja MTÜ Paju Pansionaadid asutaja.

 

Kohaliku omavalitsuse poolt rakendatavad  meetmed isikute abivajaduse leevendamiseks on:

  1. Sotsiaaltoetuste määramine, mille hulgas eristatakse:
  • riiklikud toetused (toimetulekutoetus ja  matusetoetus), mille maksmise kohustus on pandud kohalikule omavalitsusele. 2019. aastal maksti Valga vallavalitsuse vahendusel neid toetusi valla elanikele välja 3315 juhul kokku 662 477 euro ulatuses, ühe toetuse suurus oli keskmiselt 199,80 eurot.  2017. aastal maksti neid toetusi  välja 767 783 euro eest.  Registreeriti 259 surma ja matusetoetusteks kulus 65 588 eurot. I kvartalis maksti vajaduspõhist peretoetust kokku 17 516 euro ulatuses. II kvartalist alates on vajaduspõhine peretoetus tinglikult liidetud toimetulekutoetusega (toetusesaaja-lapsele makstakse toetust  1,2 kordses toetuse määras).
    •  kohalikud  sihtgrupipõhised toetused (sünnitoetus, ranitsatoetus, kolme ja enama lapsega perekonna koolitoetus) mida maksti kokku välja 84 410 eurot;
    •  kohalikud vajaduspõhised (väikese sissetulekuga isikutele mõeldud) toetused, mida maksti välja 30 225 euro eest.
  1. Sotsiaalteenuste korraldamine. KOV kohustuseks on SHS järgi 13 teenuse elanikele kättesaadavaks tegemine. Statistilised aruanded 2019.a. kohta on tegemisel, seetõttu  on info teenuste kohta ebaühtlane. Kohustuslikke teenuseid osutati 2019. aastal järgmises struktuuris ja mahus:
    •  Lastekaitse valdkond:
  • aastalõpu seisuga oli asenduskodus 22 last ja noort, hooldusperes 2 ja järelhooldusteenusel 1 isik. Aasta aslguses oli järelhooldusteenusel 3 noort, kuid 2 neist katkestasid õpingud ja lahkusid teenuselt. Valla eestkostel olevad lapsed paiknevad SA-s Taheva Sanatoorium, Valga Perekodus Kurepesa,  Haiba Lastekodus, Tallinna Lastekodus, Siimusti Lastekeskus Metsatarekeses, Elva Perekodus, Keila SOS-Lastekülas, SA-s Perekodu (Viljandi). Kuna valla eestkostel olevad lapsed on keerulise sotsiaalse taustaga, siis viibis neist 3 tükki  aasta jooksul kinises asutuses, üks on hetkel selle teenuse järjeskorras
  • lapsehoiuteenust osutati maksimaalselt 3   raske ja sügava puudega lapsele. Aasta keskel teenuse koht muutus (I poolaastal Kungla 12 hoones, II poolaastal Valga Haigla ruumides). Teenuse osutajaks on Valga Perekodu Kurepesa, kes korraldab ka SKA kaudu rahastatavat tugiisikuteenust (erivajadusega lapse õppetegevuse toetamine koolis).   Lastehoiuteenusest rahastatakse sihtotstarbelise eraldisena riigieelarvest. Sellest teenusest ülejäva raha arvel korraldatakse sotsiaaltransporti (liiniveona esmaspäeva hommikul ja reede pealelõunal Hiie kooli  Tartus, samuti  suunal  Õru-Keeni jne). Kokku oli  puudega lapsi  valla territooriumil 1. mai 201. aasta  seisuga kokku 119 isikut.
  • nõustamisteenust sai Valga Haigla Vaimse Tervise Kabineti kaudu poolsada last ja noort. Vallal on raamleping TÜ psühhiaatriakliinikuga (Vaimse Tervise Kabineti pidaja), millega rahastatakse 0,5 sotsiaaltöötaja ametikoha ülalpidamine keskuse juures.
  • turvakodu teenust hetkel Valgas ei osutata,  kuna selleks kasutatud ruumid on remondis. Vajadusel hangitakse teenust Lõuna Eestis hetkel ainsana selle teenuse tegevusluba omavast Tartu Laste turvakodust.

 

  • Täiskasvanute hoolekandeteenuste maht oli 2019. aastal  järgnev:
  • ööpäevaringsel hooldusteenusel, mille eest osaliselt tasus Valga vald, oli 2019.a. detsembris  kokku 81 inimest. Sõltuvalt kliendi taustast jaotub maksmine kas kahe (isik ja vald) või kolme osapoole (isik, perekond, vald) vahel. Kokku tasuti  valla eelarvest selle teenuse eest  350 tuhat eurot. Summa on teenuse kallininemise tõttu 2018. aastaga võrreldes võrreldes suurenenud. Suurim partner oli teenusepakkujana Valga Haigla hooldusosakond (umbes pool teenusel klientidest), järgnevad SA Taheva Sanatoorium, Hellenurme Hooldekodu, Paju Pansionaadid jt.
  • koduteenuse maht 2019.a. eelmise aastaga võrreldes kasvas Innove projekti rahastuse arvel. Aruanne on hetkel lõpetamata. Koduhooldusteenust hakati osutama Õru piirkonnas (varem teenus puudus). Alates 2018. a. septembrist rakendati teenuse rahastamisel kliendi omaosalust. 
  • hooldajatoetust sai 2019. a.  isikuid oli  352 isikut,  kokku maksti toetust summas 47 004 eurot ja hoolduskulude toetust 370 isikule kokku 46 501 eurot. Isikliku abistaja teenuse ostuks maksti toetust 3 isikule kokku summas 3641 eurot.
  • Valga vald ei osutanud ise 2019. aastal tugiisiku teenust ja võlanõustamise teenust. Neid osutati toimetulekuraskustega peredele Innove projekti „Tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamine Valga vallas" ja Johannes Mihkelsoni Keskuse juhitud projekti „Samm unistuste töökohani" kaudu. Vähenenud töövõimega inimesed said neid teenuseid töölemineku abistamise eesmärgil Töötukassa kaudu.  
  • eluasemeteenust osutati  linnale kuuluvate munitsipaalkorterite väljaüürimise (umbes 30 korterit on püsivalt välja üüritud sotsiaalabi vajavatele isikutele) ja Valga Töötute Aktiviseerimiskeskuses asuva 56 majutuskoha kasutada andmise baasil. Majutuskohtade osas  on hetkel olemas  mõningane reserv, kõik toad ei ole asustatud. Aktiviseerimiskeskus osutab ka turvakodu teenust, seda teenust said 37 isikut .
  • väikese sissetulekuga isikute toimetuleku toetamiseks rahastab vald supiköögi teenust (lõuna tasuta või ½  hinnaga). Kuude lõikes klientide arv kõigusb, keskmine on  30 inimest.
  • Valga vald on eestkostjaks 51 täiskasvanud elanikule, lahendades eestkoste alguses erinevaid aastatega kogunenud probleeme ja korraldades järgnevalt nende elu, hooldust, rahalisi ja meditsiinilisi probleeme. 

Lisaks eespool nimetatud Innove projektile „Tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamine Valga vallas" ja Johannes Mihkelsoni Keskuse juhitud projektile „Samm unistuste töökohani" osales vald 2019. aastal Päästeameti programmis „500 kodu tuleohutuks", Sotsiaalministeeriumi poolt algatatud „Puuetega inimeste eluaseme füüsilise kohandamise" projektis. Päästeameti programmi käigus uuendati  3 kodus elektrijuhtmestik ja 3 majapidamises küttekoldes. Puuetega inimeste eluruumide kohandamise programmi käigus kohandatakse 33 eluruumi.

Kommunikatsioon ja IT

  • Arendati pidevalt Valga valla veebilehte, oluline info tehti kättesaadavaks ka vene keeles. Avati e-taotluskeskkond, kuhu ID-kaardiga sisse logides saavad elanikud vallale esitada dokumente rohkem kui kahekümne erineva toimingu läbiviimiseks. Kodulehe kaudu viidi läbi mitmeid arvamusküsitlusi, et selgitada välja elanike huvi (nt Jaanikese motokompleksi ideekorje ja ilutulestiku küsitlus). Valmis ValgaValka regiooni ühine turismiveeb.
  • Käivitati kommunikatsiooniteenistus uuenenud koosseisus, mil teenistusega liitus kolm IT-töötajat. Alustati IT- toe pakkumist valla hallatavatele asutustele. Koostati ja kehtestati puuduvad ametijuhendid, eeskirjad ja korrad, mis reguleerivad IT-valdkonda ja infoturvet. Määrati vallavalitsuse ruumide ja infovarade turvaklassid ja turbeastmed. Pakuti IT-tuge valla osalusega üritustel.
  • Aasta jooksul anti välja 12 numbrit infolehte Valga Teataja, milles vahendati vallavolikogu ja -valitsuse töökokkuvõtteid, olulisemaid sündmusi ja uudiseid, muudatusi kehtivates kordades jne.
  • Kommunikatsiooniteenistus osales mitmete suur- ja maineürituste korraldamisel ja läbiviimisel, nagu näiteks Paju lahingu ja Valga vabastamise 100 aastapäeva tähistamine, 100 aasta möödumine Asutava Kogu moodustamisest, piirilaat, ValgaValka festival, riigiametnike Kagu-Eesti välitööd, Maal elamise päev ja Eesti muuseumide aastaauhindade gala. Korraldati koostööpartnerite ja -võrgustike visiite, nagu Eesti Tarkade Linnade Klubi, Tartu Linnavalitsus, Tartu Teaduspark, Omniva jt.
  • Raadio Ruudu eetrisse jõudis üle 45 saate „Valgalase pooltund", kus nii valla ametnikud kui eri huvigruppide esindajad kõnelesid vallaelanikele olulistel teemadel.
  • Teenistus osales mitmete projektide tegevustes, nagu ValgaValka piiriülese linnasüdame projekti turundus, GoSmart BSR nutika spetsialiseerumise võrgustik, riigi elamumajanduse pilootprojet jne. Algatati hajaasustuspiirkondade pakiautomaatide võrgustiku pilootprojekt.
  • Koostöös valladisaineriga töötati välja Valga valla visuaalne identiteet sh valla logo, fondid, värvid jne. Viidi läbi vajalike materjalide tellimine - koguti ja korrastati andmed visiitkaartideks, valmisid kutsed, ümbrikud, esitluste põhjad jne. Värskendati kaksiklinn ValgaValka brändi visuaali ja kasutusviisi.
  • Alustati valla ruumiliste andmekogude koondamist ArcGis süsteemi, mis loob paremad võimalused andmete kasutamist ning võimaldab kokkuhoidu teiste infosüsteemide pealt.
  • Kaardistati valla hallatavate asutuste infotehnoloogiline seisukord ja vajadused ning valmistati ette sisend allaasutuste 2020. aasta eelarvetaotlusteks.
  • Terve aasta vältel pildistati ja koguti kvaliteetseid fotosid valla fotopanka.
  • Võõrustati erinevate riikide diplomaatiliste esinduste visiite, nagu Suurbritannia, USA, Soome, Poola ja Ungari.
  • Osaleti erinevatel valla üritustel, võistlustel  ja näituste avamistel, mis leidsid  kajastamist valla kodulehel ning Facebookis. Kirjutati pressiteateid ja uudiseid valla tegemisest ning olulisematest kohtumistest.
  • Vastati enam kui kaheksakümnele pressipäringule.

Areng ja välisprojektid

  • Projekti Green Railways raames valmis Valga raudteejaamas asuv multifunktsionaalne ruum – paigaldati raudteeteemaline näitus, interaktiivne ekraan ja pimendavad kardinad. Puhastati, korrastati ja viidastati matkaraja lõik suunal Valga-Kaagjärve-Lepa. Kooskõlastati Maanteametiga liiklusmärkide asukohad ja paigaldati vajalikud märgid. Paigaldati matkaraja infotahvlid, koguti sisend projekti kodulehe ja rajakaartide jaoks (vaatamisväärsused, teenused, fotod, turismiinfo, ajalugu, mälestused). Sama projekti raames korraldati jaanuaris promoüritus ning mais rahvusvaheline kahepäevane projekti lõppkonverents ca 70 inimesele Eestist ja Lätist. Osaleti Balttouril, Tourestil ja Matkamessil Green Railways stendiga. Esitati projekti lõpparuanne, valmistati ette ja viidi edukalt läbi projekti tegevuste kontroll sekretariaadi esindajatele. Projekt sai Euroopa Roheteede Assotsiatsioonilt kõrgeima aastaauhinna ja Muinsuskaitseametilt tunnustuse pärandi säilitamise eest.
  • Projekt TENTacle lõppes 31. juulil 2019. Koostati ülevaade peapartnerile läbi viidud liikuvusuuringu kohta, kirjutati artikkel projekti kodulehele ja koostati projekti lõppraport. Rahandusministeeriumis toimunud infopäeval tutvustati projekti tegevusi ja eesmärke (Valga vald oli Eestist ainuke partner). Esitati projekti lõpparuanne, mis on heaks kiidetud.
  • Projekti Valga-Valka Twin Town Centre raames tegeleti turundustegevustega: koostati turundus- ja kommunikatsiooniplaan ning turundustegevuste eelarve projekti turundustegevuste läbiviimiseks; koguti, süstematiseeriti, tõlgiti veebilehele minev info nii Eesti kui Läti poolelt; loodi sotsiaalmeedia kontod Facebookis ja Instagramis (visitvalgavalka), mida hallatakse kolmes keeles; uuendati kaksiklinna logo. Kahe linna ühine veebileht valmis juunis, pidevalt on tegeletud info täiendamise ja parandamisega. Tegeleti kahe linna ühise kinkeraamatu idee koostamisega.
  • Tegeleti kahe ERASMUS+ spordiprojekti ettevalmistamise, partnerlepingute sõlmimise ja tegevuste läbiviimisega. Projektide abiga toetati valla suuremaid spordisündmusi ning käidi Lüllemäe kooli õpilastega Hispaanias spordilaagris.
  • Koostöös Valga Haiglaga ja Valka omavalitsusega esitati taotlus Euroopa Komisjoni poolt rahastatavasse programmi b-solutions. Projekti toel saadi ekspertabi juriidiliste probleemide lahendamiseks ja võimaluste leidmiseks muuta Valga haigla piiriüleseks haiglaks. Korraldati eksperdi külastus Valka ja vajalike intervjuude läbiviimine. Projekti lõppraport esitati oktoobris.
  • SmarEnCity (Tarkade Linnade) järgijavõrgustikuga liitumiseks koostati vajalikud ülevaated ja valla profiil, arendamaks Tartu eeskujul targa linna kontseptsiooni. Võrgustikus olemine ei too kaasa rahalisi kohustusi, kuid annab võimaluse osaleda konverentsidel ja seminaridel, kus teemaks omavalitsuse teenuste, planeeringute jms nutikas arendamine – meie jaoks oluline know-how ekspertidelt. Valga liitus ka Eesti Tarkade Linnade Klubiga ning osaleb selle koostöökohtumistel.
  • URBACT võrgustikuga Space4People liitumiseks tehti aktiivset koostööd vallaarhitektiga - koostati vajalikud ülevaated eesmärkidest, varasematest tegevustest ja tulevikuplaanidest planeerimise vallas, valmistati ette vajalikud dokumendid, korraldati projekti peapartneri külastus Valka ja kutsuti kokku projekti töögrupp.
  • Helsingi Mardilaada käesoleva aasta teemaks oli Valgamaa. Osalemise ettevalmistamine koostöös Tuglase Seltsiga kestis peaaegu aasta. Koostöös Arenguagentuuriga koostati taotlused turundustegevuste, messipinna rendi ja kultuurikollektiivide esinemiste rahastamiseks toetuse saamiseks. Tegeleti turundustegevuste planeerimisega ja kultuuriprogrammi koostamisega.
  • Euroopa kodanikuühiskonna projekti ESSEM raames korraldati Valga gümnaasiumi noorte osavõtt solidaarsuse teemalisest konverentsist Itaalias.
  • Korraldati kaks rahvusvahelist piiriseminari. Juunikuisel seminaril osalesid piirialade turismiarengu eestvedajad üle Euroopa, detsembris keskenduti piirialade projektivajadustele, võimalustele ja piirkonna koostööle. Plaanime antud ürituse muutmist valla traditsiooniliseks suurürituseks.
  • Tegeleti väliskülaliste vastuvõtmisega kaksiklinna festivali raames – korraldati kutsed, majutus ja programm. Läbi kogu aasta korraldati välisdelegatsioonide võõrustamist.
  • Valmistati ette sõpruslepingu sõlmimine Kobuleti omavalitsusega, mis sai teoks kaksiklinnade festivali raames.
  • Eesti suursaadiku Belgias abiga uuendati suhteid sõpruslinn Durbuyga. Koostöös Valkaga valmistatakse ette kolmepoolse sõpruslinnade lepingu sõlmimine.
  • Valga-Valka Mobility projekt lõpetati juulis 2019.
  • Valga Priimetsa kooli kohandamine kaasaegse õpikeskkonnaga kooliks. Rahastajaga uute tähtaegade kokkuleppimine ja ettemaksudeks raha saamine.

GOSMART BSR tegevused:

  • Kohtumised ettevõtetega ja koostööpartneritega – korraliku koostöövõrgustiku loomine, ettevõtete nõustamine, abistamine ja välispartneritega kokku viimine.
  • Mais 2019 korraldati Valga muuseumis infopäev Valga ettevõtjatele.
  • Septembris 2019 korraldati Valga-Valka ettevõtjate hommikusöök.
  • Oktoobris 2019 korraldati nutika spetsialiseerumise alane rahvusvaheline konverents Brüsselis.
  • Nutika spetsialiseerumise seire võimaluste uurimine koostöös Tartu Linnavalitsuse ja Tartu Teaduspargiga.
  • Osaleti erinevatel innovatsioonimaaklerite koolitustel.

Tervist ja heaolu toetavad projektid:

  • Septembrist 2019 kuni veebruarini 2020 pakuti Valgamaa Kutseõppekeskuse õpilastele ja Valga valla elanikele tasuta Zumba ja Pound treeningud Valgamaa Kutseõppekeskuses.
  • Korraldati 2 toitumis- ja treeningute alast loengut, kus esinesid personaaltreenerid Kristjan-Johannes Konsap ja Egle Villik. Mõlemas loengus loositi välja tasuta toitumis- või treeningkava.

Kogukonna arengut toetavad tegevused:

  • tegevustoetuse taotluste menetlemine ja 11 lepingu sõlmimine.
  • nelja taotlusvoorus 50 projektitoetuse taotluse menetlemine ja 41 lepingu sõlmimine.
  • projektide aruannete kontrollimine ja kinnitamine.
  • rahastamise määrusesse muudatuste sisseviimine.
  • külavanema statuudi koostamine ja selle tutvustamine raadios.
  • 28. septembril toimunud külastuspäeva „Maal elamise päev" koordineerimine vallas.

Hajaasustuse programmi rakendamine:

  • 2018. a aruande esitamine Riigi Tugiteenuste Keskusele.
  • 2018. a projektide aruannete menetlemine.
  • 2019. a taotlejate nõustamine.
  • tähtajaga 13. mai 2019 laekunud 49 taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine.
  • toetust taotlevate majapidamistega tutvumine vallas, taotluste hindamine
  • 17 toetuse saajaga lepingute sõlmimine.

Europe Direct teabekeskuse tegevused:

  • 2018. a aruandluse esitamine.
  • Valgamaa 2019. a haridusmessi korraldamine.
  • Valga Gümnaasiumi abiturientide õppereisi korraldamine Tallinnasse.
  • fotokonkursi „Euroopa Liit Valga vallas" läbiviimine, näituse korraldamine, parimate tunnustamine ja seinakalendri valmistamine.
  • Euroopa päeva tähistamine Valga keskväljakul.
  • Euroopa Liitu ja Euroopa Parlamenti tutvustava loengu korraldamine Valgamaa Äriklubi liikmetele.
  • Valga Väärikate Ülikoolis loengu „Milleks meile Euroopa Liit? Millega tegeleb Euroopa Parlament?" korraldamine.
  • Võrumaale õppereisi korraldamine, kus tutvuti Euroopa Liidu toel valminud objektidega ja kohtuti Võru Linnvalitsuse ja Rõuge Vallavalitsuse esindajatega.
  • 2020. a tegevuskava koostamine ja esitamine Euroopa Komisjoni Eesti esindusele.
  • Valgamaa töö- ja haridusmessi 2020. a ettevalmistamine. Mess toimub 26. märtsil 2020.

Projekti „Avatud valitsemise tegevuskava koostamine Valga vallas" elluviimine:

  • E-riigi  Akadeemiaga seminar-koolituse läbiviimine valla ametnikele ja volikogu liikmetele avatud valitsemise põhimõtete tutvustamiseks.
  • kuue rahvaarutelu korraldamine Lüllemäel, Soorus, Harglas, Õrus ja Valgas (2 korda)
  • Liivimaa töömessil rahvaküsitluse korraldamine.
  • õppereisi korraldamine Elva Vallavalitsusse ja Tartu Linnavalitsusse kogemuste vahetamiseks.
  • ideekorje ankeedi koostamine ja avaldamine valla ajalehes.
  • novembris avatud valitsemise tegevuskava vastu võtmine.
  • raadios avatud valitsemise tegevuskava tutvustamine.

Kohalikest projektidest:

  • regionaalsete investeeringutoetuse programmist toetust saanud projekti „Lüllemäe Põhikooli võimla rekonstrueerimine" aruandluse esitamine Riigi Tugiteenuste Keskusele.
  • Leader meetmest toetust saanud projekti „Karula Valla Lüllemäe mänguväljak-virgestusala" aruandluse esitamine PRIAsse.
  • Leader meetme projekti „Tõlliste piirkonna elanikele uute sportlike vaba aja veetmise võimaluste loomine ja mitmekesistamine" elluviimine.
  • Leader meetmesse projekti „Valga valla kogukonna võrgustiku arendamine" esitamine.
  • Kohaliku omaalgatuse programmi taotluste hindamine ja hindamiskoosolekutel osalemine.
  • Osalemine Valgamaa Partnerluskogu projekti „Kogukondade võrgustiku arendamine" kokkusaamistel kord kvartalis.

Ettevõtlust ja arengut toetavad tegevused:

  • Ettevõtlusega seotud päringutele vastamine.
  • Taksoveolubade menetlemine - 5 tk.
  • Valgamaa Arengustrateegia 2035+ koostamise protsessis osalemine; muudatusettepanekute esitamine kinnitatud tegevuskavasse (Valga maakonna volikogudes kinnitamine jaanuaris 2020).
  • Valga-Valka ettevõtjate hommikusöökide korraldamine.
  • Koostöö Töötukassa ja Valgamaa Arenguagentuuriga. 
  • Osalemine Rahandusministeeriumi tellimusel Civitta Eesti AS poolt läbi Euroopa territoriaalse koostöö ehk Interreg 2021-2027 rahastusperioodi programme ettevalmistavas uuringus (oktoober 2019).
  • Kagu-Eesti programmi koosolekutel osalemine, s.h. Kagu – Eesti programmi raames käivitatava spetsialistide eluaseme toetusmeetme infopäevadel osalemine ja Kagu-Eesti mainekava koostamise pilootprojekti koosolekutel osalemine.
  • Maakonna arengustrateegiate toetusmeetme (MATA) taotlusvooru infopäevadel osalemine.
  • Tegevused Jaanikese Motokompleksi rahastustaotluse kokkupanemiseks ja esitamiseks MATA raames. (RTK käskkiri 19.09.2019 nr 1.12 / 0043. Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetme taotlemisõigusega projektide nimekirja kinnitamine. Jaanikese motokompleksi arendamise I etapp. Toetus: 125 847,00). 19.09.2019 kinnitati RTK poolt Jaanikese Motokompleksi rajakastmise – ja valgustuse väljaehitamise projekti taotlus. Projekti esitamise tähtaeg 19.märts 2020 ja valmimise aeg dets. 2020. 
    Eskiislahendus valmib aprill-märts 2020.
  • „Valga valla arengukava ja eelarvestrateegia 2019-2023" muudatustega redaktsiooni ettevalmistamine arengukava osas ja esitamine volikogule kinnitamiseks. Avalikkuse kaasamine ja avalike arutelude korraldamine.  Arengukava eelnõu oli Valga valla kodulehel üleval kuni 17.11.2019. Arutelu 20.11.2019. Valga valla arengukava ja eelarvestrateegia 2019-2023 uus redaktsioon kinnitati Valga Vallavolikogu otsusega 13. detsembril 2019. https://www.valga.ee/arengukavad.
  • Projekti „Valga linna tööstus- ja ettevõtlusalade avaliku tugitaristu kaasajastamine" aruandlusega seotud tegevuste koordineerimine. Projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäev 01.06.2018 (ettevalmistustööde osas 23.12.2016) ja lõppkuupäev 31.05.2020. Projekti kogumaksumus taotluses on 1 418 710,56 eurot, millest toetuse saaja omafinantseering on minimaalselt 178 654,73 ja mitteabikõlblik omafinantseering on minimaalselt 227 679,03 eurot ja toetus on maksimaalselt 1 012 376,80 eurot. Projekti ehitushankega seotud tegevused teostati Teearu Grupp OÜ poolt 8.04.2019- 31.12.2019 ja ehituse lõppmaksumus 1 327 367,66 eurot (s.h. km). Aruannete esitamine alates jaanuar 2020.

Vallahooldus

Valga valla vallahoolduse teenistus tegeleb heakorraprobleemidega, teede ja tänavate sulgemis- ja kaevamislubade väljastamisega, linna territooriumile raielubade väljastamisega, teede- ja tänavate korrashoiuga, liikluskorralduse ja haljastusprobleemidega

Hanked:

  • Veebruaris viidi läbi riigihange (viitenr. 204517) kommunaaltraktori hankimiseks. Hanke tulemusena saadud kommunaaltraktor Multione GT 850   alustas kõnniteede puhastustöödega vallas 14. nädalal.
  • Aprillis-mais viidi läbi hange (viitenr. 208258), "Valga valla teeäärte ja rohumaade niitmine 2019" . Hange oli jaotatud 6 osaks : I Sooru-Paju piirkond, II Tagula- Iigaste piirkond, III Tsirguliina -Laatre piirkond, IV Hargla piirkond, V Lüllemäe-Kaagjärve piirkond , VI Valga linn, sõlmiti töövõtulepingud loetletud piirkondade haljasalade, rohumaade ja  teeäärte suviseks hooldusniitmiseks.
  • Aprillis viidi läbi valla sõiduautode kasutusrendi riigihange (viitenr. 206940), hangiti rendilepingud vallahoolduse teenistuse 2, sotsiaaltööteenistuse 3 ning  teedespetsialisti ning kultuurimaja sõidukitele.
  • Augustis viidi läbi Valga linna Säde pargi tiig rekonstrueerimistööde riigihange (viitenr. 2012356) mille  tulemusena sõlmiti töövõtuleping AS Nordpont ja Valga vallavalitsuse vahel.
  • Novembris viid läbi riigihange Valga valla teede talvine hooldus 2019-2022 (viitenr. 215233).

Tegevused haljastuse valdkonnas :

  • Jõulukujunduse korraldamine. Jõulukujundused telliti ja teostati Valga linnas, Lüllemäel, Kaagjärvel, Tsirguliinas, Soorus, Õrus.
  • Valga linna jõulukuuse paigaldamine  26. novembriks. Välja valitud jõukukuusk kasvas Iigaste külas. Jõulukaunistuste paigaldustööde organiseerimine.
  • Säde pargi projekt. Viidi läbi Säde pargi projekti puuhoolduse hange. Parima pakkumuse tegi ning tööd teostas OÜ Aiastiil.
  • Tellitud lillevaliku ja Kanepi aiandi pakkumuse baasil suve- ja kevadlilled, lisaks lillede ettekasvatus täiendavalt 26 Jiflor postiamplitele maapiirkondadesse.
  • Kevadlillede istutus. Hangitud ca 2000 võõrasema linna ja piirkondade peenardele ja vaasidesse, istikuid on jagatud vastavalt soovidele ka maapiirkondadele.
  • Puuhooldustööd. Haljastuse valdkonnas on tavapäraste tegevuste (talviste heakorratööde korraldamine, kõrghaljastuse seire, puuhooldustööde ja murdumisohtlike puude raiete korraldamine,  kõrval tellitud suuremahulisi arboristi teenustöid ning korrastati selle käigus kõigis linnaparkides murdumisohtlike puude võrasid.
  • Valga valla puude raiumise korra koostamine ja tutvustamine Valga vallavolikogus.

Munitsipaalvara

  • Müüdud 12 korteriomandit.
  • Müüdud 6 kinnistut.
  • Müüdud 2 transpordivahendit.
  • Päritud 5 korteriomandit.
  • Päritud 1 mõtteline osa kinnistust.
  • Päritud hoiused kokku 5662 eurot.
  • Kinkena saadud 5 korteriomandit.
  • Kinkena saadud 1 kinnistu.
  • Omandatud vallavara- Metsa 28 hooned.
  •  Omandatud kinnistu Jaanikese.
  • Algatatud pärandvara pankrotimenetlused 6 pärimisasjas.
  • Korrastatud 3 ujumiskohta (Valgas, Laatres ja Harglas).
  • Remonditud 2 korteriomandit.
  • Remonditud Koikküla raamatukogu katus.
  • Paigaldatud rasvapüüdur Kultuuri- ja huvialakeskuse kohvikule.
  • Remonditud vallavalitsuse arhiiviruumid.
  • Remonditud osaliselt auruvedur mälestusmärk.
  • Tehtud elektripaigaldiste kontroll 13 valla objektil.
  • Korrastatud Lüllemäe Vana-kalmistu.
  • Alustatud Laatre I ja Laatre II kalmistu inventeerimisega.
  • Küttepuudega varustatud 6 valla allasutust.
  • Metsamaterjaliga toetatud lasketiiru remonti.
  • Eraldatud 15 isikule küttepuude raieõigus.
  • Eraldatud allasutustele 45 jõulukuuske.
  • Eraldatud koolidele ja lasteaedadele lõpupidudeks kaski.
  • Tehtud metsakultuuride hooldust 5,6 ha.
  • Raiutud 1044,088 tm metsa.
  • Kalmistutel ja teede äärest langetatud ohtlikke puid.
  • Tuvastatud 2 loata metsaraiet.
  • Menetletud 168 korraldatud jäätmeveost hooajalise vabastuse taotlust.
  • Kalmisturegistrisse tehtud 199 kannet.
  • Kalmistute plaanile kantud 167 isiku andmed.
  • Sõlmitud 71 eluruumi lepingut.
  • Koostöös Maanteeametiga ehitatud Lüllemäe jalg- ja jalgrattatee.
  • Uuendatud teekatted ja ehitatud jalg- ja jalgrattateed Männiku, Petseri ja Saviaugu tänavatele.
  • Uuendatud teekatteid pindamise teel 23046 m2 (3,85 km) Valgas, Tõlliste ja Karula piirkonnas.
  • Valla maapiirkondade kruuskattega teedele laotatud parandamist vajavatesse kohtadesse purustatud kruusa.
  • Löökauke parandatud killu ja emulsiooniga Valgas (kolmel korral suvisel perioodil), Tsirguliinas, Laatres, Soorus, Lüllemäel ja Harglas.
  • Valgas parandatud teekatteid eelneva freesimisega 4200 m2.
  • Valgas markeeritud tänavaid (kavandatust 2 korda suuremas rahalises mahus).
  • Valgas tehtud sadeveekaevude läbipesu Viljandi, Võru, Vabaduse, Lai, Pikk, Kesk, Vee, Petseri, Metsa, Tibina tänaval ja Pärna pst.
  • Valmis Õru jalg- ja jalgrattatee projekt.
  • Valmis valla omandis olevate teede teehoiukava aastateks 2020- 2024.

Ehitus ja planeerimine

  • Kevadel valmis juurdeehitus Valga põhikoolis. Lisandus üle 500 ruutmeetri kasuliku pinda. Valmis üheksa uut kaasaja nõuetele vastavat õppeklassi koos abihoonetega.
  • Maikuus lõpetati Valga keskväljaku projekt. Teostati viimased vaegtööd ja laekusid toetused.
  • Lasteaed Walkos teostati laiaulatuslik renoveerimine. KIK-i abiga tehti hoone sisekliimat parandavaid ja energiasäästu soodustavaid ehitustöid. Rekonstrueeriti küttesüsteem, vahetati välja valgustus, paigaldati hoonele päikesealajaam ja soojustati fassaad ning katused.
  • Alustati J. Kuperjanovi 12 kortermaja restaureerimist ja rekonstrueerimist koostöös SA Kredexiga. Hoonesse tuleb seitseteist renoveeritud korterit. Elamispind, on projekti kohaselt, eelkõige kasutamiseks mobiilsele tööjõule. Mõeldud on ka teistele sihtrühmadele. Arvestatud on võimalusega, et osa kortereid saab kasutada õpilaskoduks.
  • Renoveerimistöödega alustati Kungla 12 administratiivhoones. Hoone valmib käesoleva aasta märtsis.
  • Alustati Priimetsa kooli uue õppehoone ehitustöödega aadressil Vabaduse 13. Tööde graafik on pingeline, kuna 2020 aasta septembris peab kool õppetööd alustama juba uutes ruumides. Samaaegselt  on vaja teostada mööblihange.
  • Viidi läbi hange ja allkirjastati leping Valga- Valka ühise linnaruumi ehitamiseks. Tööd teostatakse valdavalt 2020 aasta jooksul. Objekt peaks valmina detsembri alguses.
  • Valminud on ehituse põhiprojektid E. Enno 28 ja Uus 14 kortermajade rajamiseks. Valminud projektide alusel kuulutatakse välja ehitushange hoonete püstitamiseks- rekonstrueerimiseks. Poole ehitusek vajaminevatest vahenditest annab SA Kredex. Koos eelpoolmainitud J. Kuperjanovi 12 hoonega on need üle mitme aastakümne esimesed kortermajad, mis Valgas ehitatud ja täielikult rekonstrueeritud.
  • Jätkus Valga linna ja valla üldplaneeringu koostamine. Selle raames on tellitud ka põhjalik kortermajade alane uurimistöö kogu Valga valla kohta. See peab andma ülevaate, millises seisukorras on vallas asuvad kortermajad tervikuna. Haakuvalt osaleme ka pilootprojektis, mis otsib lahendusi tühjade ja pooltühjade kortermajade elanike ja omanike probleemidele laiemalt.
  • Sõlmiti leping jäätmejaama haldamiseks viieaastase perioodi vältel.
  • Lammutati kortermaja Aasa 1. Tööd teostati SA Kredex toel, kes finantseeris projekti 70 % ulatuses.
  • Lammutati Metsa tn 28 varemed, Koikküla vana kuivati varemed ja täideti Vilaski raketišahtid. Tööd teostati koostöös KIK- ga, kes finantseeris tegevusi 100 % ulatuses.
  • Koostöös AS Utilitas ehitati uus kaugküttetrass, mis peaks hakkama soojaga varustama, kortermaju J Kuperjanovi 12, E. Enno 28 ja rajatavat spordihoonet.
  • Valmisid mitmed ehitusprojektid: Spordihoone, Muusikakool, Hargla maakultuurimaja jne.
  • Tegeleti põhitegevusega: Ehitus- ja kasutusload, teatised, järelevalve jne.

 

Ettekandja:

Margus Lepik

Valga vallavanem

 

Koostas:

Põim Kama

Kommunikatsioonijuht