UUDISED JA TEATED

« Tagasi

Valgamaal on suurenenud töökäte puudus tervishoiu ja haridusvaldkonnas

Eesti Töötukassa kaardistab kaks korda aastas tööturu olukorda maakonnas, valmib tööjõuvajaduse  baromeeter, millest on kasu nii tööandjale, kui ka tööotsijale. Baromeeter prognoosib lühiajalist tööjõuvajadust ametialade lõikes. 

Prognoosi koostavad maakonna tasandil töötukassa maakondlikud osakonnad, kaasates võimalusel ka eksperte väljastpoolt töötukassat. Hindamisel lähtutakse tööandja vaatest – millistele ametikohtadele on tööandjatel keeruline töötajaid leida. Tulemustega saab tutvuda töötukassa koduleheküljel.

Viimane hindamine näitab, et ametialade spekter kus valitseb töökäte puudus on Valgamaal laienenud eeskätt tervishoiu ja haridusvaldkonnas. Puudujääk on jätkuvalt terav  ehitusvaldkonnas ning oskustöötajatest on vajaka puidu-, tekstiili-, toitlustuse  ja metallitööstuses ning metsanduse, transpordi, kaubanduse, põllumajanduse ja loomakasvatusega seotud ametialadel.

Väga on oodatud maakonda ka näiteks õigusvaldkonna tippspetsialistid ja politseinikud. Transpordivaldkonnas valitseb olukord, kus veoautojuhtidest tuntakse puudust, bussijuhtide osas valitseb tasakaal  ning unistus leida tööd sõidu- või pakiautojuhtidena täitub vaid üksikutel.

Tööjõu ülejääk Valgamaa tööjõuturul on tagasihoidlik. Tuleb tõdeda, et administreerimise spetsialistidele (nt sekretärid, asjaajajad, juhiabid, kontoriametnikud) ja kinnisvaraalase tegevuse lihttöölistele (nt katlakütjad) ei jagu piisavalt töökohti.

Positiivne on, et tööotsijad ei ole töökoha otsingul alati kinni ainult oma varasemas ametis ning spetsialistide ning oskustööliste nappuse korral on tööandjad ka ise valmis väljaõpet töökohal pakkuma. Tasapisi lisandub tööandjaid, kes on töökäte leevendamiseks asunud väljaspoole kodumaakonda  transporti organiseerima.. Tööjõupuuduse vähendamisele Valgamaal aitaksid kaasa osalise tööajaga töökohtade loomine. Vähenenud töövõimega inimesed soovivad end tõestada 2-6 tunnil päevas. Tööpäeva jagamine mitme töötaja vahel on paraku veel tööandjatele komplitseeritud.

Reaalsus on see, et tööandja ja tööotsija vaatepunktid tööturu olukorrast alati ei ühti. Väiksema lisandväärtuse ja/või palgaga töökohtadele on keerulisem uusi töötajaid leida. Seega ühest küljest võib paista tööjõudu justkui üle olevat, samas on töökohad täitmata ning tööandja seisukohast on tegemist tööjõupuudusega.

Valgamaa ettevõtete seas on tavapärane, et töötajate seas on ka lätlased. Töötukassa aitab teatavasti tööandjatel otsida töötajaid ka EL riikidest. Piirialal ongi populaarseim riik uute töötajate otsingutel just Läti. Järjest rohkem lisandub juurde tööandjaid, kes on sunnitud ettevõtluse toimimiseks pöörduma kolmandate riikide kodanike poole. Lisaks ehituse ja metsanduse ettevõtetele vajavad ukrainlaste palkamist ka näiteks loomakasvatus ja puidutööstus.