Valga vallavanema kõne vabariigi aastapäeva vastuvõtul
Valga valla vabariigi aastapäeva vastuvõtt toimus 22. veebruaril Valga Kultuuri ja -Huviakeskuses.
Kutse pidulikule vastuvõtule saatsid vallavolikogu esinaine Külliki Siilak ja vallavanem Margus Lepik.
Valga vallavanem Margus Lepik kõne vastuvõtul:
Head sõbrad!
Homsel päeval, sajand tagasi loeti esimest korda ette Manifest kõigile Eestimaa rahvastele. Vabadustahet sooviti deklareerida ka kordi varem, kuid toona need ebaõnnestusid ning ega kahtlejates ka sada aastat tagasi puudus ei olnud.
Peale kurnavat ilmasõda loodeti rahu ja võimalust oma elu üles ehitada, kuid õige pea jõudis kohale teadmine, et rahuliku tuleviku saab kindlustada vaid oma riik.
Eesti haritlaskonna hulgas pikalt idanenud idee kandus edasi kogu rahvani ja nii olid Vabadussõjas vaba riigi eest valmis võitlema nii kooliõpilased kui väljakoolitatud sõjamehed.
Nendel pidulikel päevadel kui tähistame Eestimaa juubelit, on põhjust eriliselt tagasi vaadata, lugeda ja meenutada Eesti lugu. Anda au neile, kes selles loos on kogu sajandi jooksul hoidnud elus eesti keelt ja kultuuri. Vaatamata aegade raskustele. Vaatamata riigikorrale ja elukohale.
Olenemata oludest on Eesti rahvas vastu pidanud. Meie enesemääramise õigus on niivõrd kindel, et seda ümber lükata on võimatu.
Suur panus selles, kus täna oleme, on väliseestlastel – nendel, kes hoidsid elus eksiilvalitsust, pidasid ülemaailmseid vabade eestlaste e. ESTO päevi. Loomulikult on oma osa siin meie riigi sõpradel ning kõigil neil, kes pole iial teisele võimule kaotanud Eestile tuksuvat südant.
Muidugi on olnud eestlaste ajalugu palju keerukam ja täna ei suuda me kokku võtta 100. aastat mitmekesist Eesti elu. Kuid üks on kindel mis kindel – me oleme vabad.
Eesti keel, kultuur on vastu pidanud sajandeid. Sinimustvalge lipp ei ole tabu ja enam pole keelatud ka „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm".
Mul on olnud au õnnitleda väga kõrges eas valgamaalasi. Näiteks esmaspäeval pidas oma 107. sünnipäeva valgalanna Anna. Neid kõiki, kõrges eas sünnipäevalisi iseloomustab elujaatus ja positiivsus. Vaatamata eluraskustele, riigikorrale ning raskele füüsilisele tööle on nad alati säilitanud elurõõmu.
Kindlasti peegeldub rõõm ja õnn ka väikestes asjades ning tõdemuses, et ennekõike peaks inimesele oma elust meelde jääma kõik hea.
Ka Eesti sünnipäeva tähistamisel on olnud arutelul, et kas seda ei peaks tegema mitte suvel. Näiteks kirjutas 1933. aastal ajaleht Rahvaleht, et Vabariigi Valitsus võttis toona kõne alla küsimuse, kas ei tuleks vabariigi aastapäev viia mõnele teisele päevale, mis oleks õnnelikumas aastaajas, nimelt 15. juunil, mil Eesti Asutav Kogu võttis vastu 1920. aasta põhiseaduse. Tegelikult ei ole asi ei aastaajas või kuupäevas, vaid ikka selles, et meil oleks võimalus vaba Eesti sünnipäeva tähistada.
Head saalisviibijad
Nende aastate sisse mahub hulgaliselt reforme. Alustades noore Eesti riigi esimesest reformist – maareformist ning liikudes tänapäeva haldus- ja riigireformini välja.
Aasta tagasi tähistasime vabariigi aastapäeva koos 13 Valgamaa omavalitsusega. Täna on maakonnas kolm valda ning suurim nendest Valga.
Rõõm on täna näha siin ka külalisi maakonna teistest piirkondadest, kuigi päris maakonnaülest aastapäeva tähistamist me sel keerukal ajal veel ei suutnud korraldada.
Kuidas meil reformide valguses läheb? Kaks aastat tagasi maavanema vastuvõtul meenutasin haldusreformist rääkides lugu muusikust Count Basiest. Meenutan tänagi – kord tüdines ta klubides esinemistel ära mängimisest katkisel ja pidevalt häälest ära oleval klaveril. Ta esitas klubi omanikule ultimaatumi: „ma ei tule esinema enne, kui klaver korda pole tehtud."
Mõne aja pärast teatas klubi omanik, et klaver on nüüd korras. Kui Basie sellel mängis, selgus, et klaver ei olnud ikka hääles. Muusiku pahameele peale vastas omanik: „ma lasin selle üle värvida."
Meie klaver või õigemini maakonna kaart on nüüd värvitud. Kas ta on ka hääles, et ilusat lugu mängida? Peame ausalt tunnistama – veel mitte.
On veel pikk tee ja palju tööd, et meie klaveri – Valgamaa valdade – sisu korda teha. Sisu on ju taristu ja läbi selle valmisolek elanikele teenuseid pakkuda.
Kuidas meie klaver/vald häälde saada ja kes on see helilooja, kes kõigile sobiva pala kirjutab – nendele küsimustele ei saa vastust anda ainult üksikisik. Ei piisa ka volikogust ega valitsusest. Valdade ja maakonna loo saame kirjutada ikka kõik üheskoos.
Teades meie mitmekesisust julgen ette öelda, et see ei hakka ja ei peagi meeldima kõigile. Aga ta peab meeldima enamusele ja sobima just siinsele piirkonnale.
Head kuulajad
Eestlased on alati tähtsaks pidanud traditsioone ja tavasid, kuid vahel tundub mulle, et oleme nendes liialt kinni ning mõistame hukka iga uuenduse või muutuse.
On loomulik, et jõuludel on peolaualal seapraad verivorstide ja hapukapsaga. Jaanipäeval on tava hüpata üle tule, vastlapäeval laseme liugu, lõuna algab kell 12 või, et minu ajal tehti nii või naa – need on tuttavad traditsioonid-tavad.
Kujutage nüüd ette, et ühel päeval pakutakse teile traditsioonilist värskekapsasuppi, kuid enne söömist avastate, et seal on sees makaronid. Kuna juba teie esivanemad on teinud seda suppi kapsa, kartuli, porgandi ja sealihaga, siis lükkate supitaldriku kõrvale ja nosite solvunult ainult leiba.
Vaatamata sellele, et selle supi maitse on hea, on teie söömise keeldumise ainukeseks põhjenduseks see, et traditsioone on rikutud.
See näide on elust enesest ja väga näitlik käitumine praeguses olukorras, kus oleme silmitsi uuendustega. Ühtäkki, ei sobi enam ükski suund aga me ju teame, et aega enam tagasi ei pööra.
Aastaid tagasi ütles president Toomas Hendrik Ilves, et see, mis tõi meid siia, ei vii meid enam edasi. Väga palju väärtuslikku on tehtud ning keegi ei sea seda kahtluse alla.
Haldusreform oma rõõmude ja muredega sunnib aga edasi minema ja seda tuleb teha mõningaste muudatustega. See olukord on uudne kõigile. Ühtse Valga valla vankrit tuleb üheskoos suunata, mitte seda läbi meedia kümneks tükiks kiskuda ja kritiseerida.
Merle Karusoo on öelnud: „Rääkige, enne kui rääkimata jutud käärivad mürgiks. Rääkige, et süda saaks rahule jääda". See mõte kehtib igas olukorras, igas ajas, igal tasandil.
Rohkem mõistmist ja oma asja ajamist, rohkem usaldust, vähem klatši ning näpuga näitamist. Kutsun kõiki üles ühtse eesmärgi nimel tegutsema ja vahel ka makaronidega tummist kapsasuppi sööma.
Endise maavanemana tunnen muret ka maakonna tuleviku pärast. Täna tunnustatakse siin Valgamaa kõrgemate autasudega Valga valla inimesi. Seekord on see küll natuke teisel kujul, kuid kindlasti tuleb hoolt kanda, et säiliks Valga maakond oma kultuuriliste sümbolite ja identiteediga.
Olen kurb, kui kuulen etteheitvat tooni tunnustamisüritustele. Selles pole mida halb, et inimesi märgatakse ja tunnustatakse. Täna on siia lubanud tulla eelmise aasta noor Siim Vahtra. Kellegi kõrval istub Valgamaa spordihing ja spordielu edendaja Rein Leppik. Kohal on parim sumomaadleja Xsander Solbaja. Meie seas on Hea Eeskuju 2017 laureaat Kristo Jesse, Valgamaa aasta ettevõte PM Kaubandusgrupp OÜ juht Märt Piir, piirideta ettevõtja tiitli pälvinud Einar Visnapuu ja paljud teised.
Seda ei ole palju. Ja mul on au, täna siin laval ja saalis näha veel teisigi tublisid Valga valla kodanikke, sest te olete teinud väga palju ja me tahame teid selle eest tänada.
Soovin kõigile ilusat Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva ning rohkem õnne, meele- ja südamerahu Sulle, Sulle, Sulle – Teile kõigile!
Elagu Eesti!
Margus Lepik
Valga vallavanem
PS! Lähiajal avaldame Valga vallavalitsuse fb lehel pildigalerii üritusel toimunust. Palume natuke kannatust.