Valgas arutati kohalike riigikoolide tuleviku üle

5. veebruaril võõrustasid Valga vallajuhid raekojas haridus- ja teadusministeeriumi ning Valga gümnaasiumi ja Valgamaa kutseõppekeskuse esindajaid. Kohtumine oli kantud eesmärgist vahetada informatsiooni ja kuulata riigi tulevikuplaane eelkõige gümnaasiumi ja kutseõppekeskuse osas. Arutellu lisandusid ka kolmandat riigikooli ehk Valga Jaanikese kooli puudutavad küsimused.

Ministeeriumi esindajad selgitasid, et ühtne ja valikuterohke keskhariduse idee on riigi hariduspoliitiline eesmärk kogu Eestis. Vajalik on riigi arvates selge vastutus, kes millist tasemeõpet annab, st põhiharidus on omavalitsuse ja keskharidus riigi vastutusvaldkond. Valgas on vastutusvaldkonnad praegu üldjoontes paigas. Üldjoontes näeb riik, et keskharidust antakse tulevikus õppekohtades, kus on vähemalt 100 õpilast. Valgas ei ole kavas teha kiireid muudatusi n-ö ühtse hariduskeskuse suunas, kuid ministeeriumi arvates võiks Valgas võiks olla üks ühtne keskharidus, st keskhariduse osas ei peaks olema konkureerimist ja seda võiks saada Valgas n-ö ühest uksest sisse minnes. Taust on ka selles, et õpilaste arv Eestis väheneb ja õpetajate leidmine on järjest keerulisem.

Kutseõppes on suund, et 20% vähendatakse tasuta õpet, seda siis valdkondades, mida tööturg nii palju ei vaja. Noori õpib kutsehariduses umbes pool kogu õppijate arvust. Täiskasvanute korduvõppijate arv on kõrge ja nemad peavad edaspidi oma õpingute eest üldjuhul tasu maksma.  Kutseõppes on koostöömudelid kasutusel, partnerlus ettevõtjaga on mõistlik. Töökohapõhine õpe on kestev variant, tööandjad andku vajadustest teada – süsteem toimib nii, et kui Valgamaa kutseõppekeskus ka praegu mingit kohalikul tasandil vajalikku õpet ei paku, siis mõni teine kutsekool pakub ja ka tema saab mobiilselt tulla Valka näiteks õmblusettevõttele koolitust tegema. Valgamaa Kutseõppekeskus koolitab vastavalt tööandjate vajadusele samuti kogu Eestis. Kutsehariduses on riik  välja töötamas tervet rida uusi, põnevaid ja tööturul ootustele vastavaid õppekavasid. „Hea meel on tõdeda, et Valgamaa Kutseõppekeskusel on kavas koos tööandjatega leida  nende hulgast piirkonda sobivamad erialad. Rõhk peakski olema  just põhikooli lõpetajatel, et nemad saaksid teha paremaid ja atraktiivsemaid valikuid," rõhutas noortele suunatud erialade prioriteetsust Valga valla asevallavanem Maarja Mägi.

Stabiilselt 170–180 õpilasega Valga Gümnaasium tegeleb praegu õppekava uuendamisega, plaanis on üleminek moodulipõhisele õppele. Arutusel on uute valdkondadena tervishoid, inseneeria, kaunid kunstid ja kultuur. Jätkatakse senise siseturvalisuse ja riigikaitse valiku pakkumisega koostöös Sisekaitseakadeemiaga. „Valla ja vallavalitsuse hallatavate koolijuhtide toetus riigi halduses tegutsevale Valga Gümnaasiumile on tugev ning akadeemiline keskharidus on meie haridussüsteemi kindel alustala," ütles Valga Vallavolikogu esimees Lauri Drubinš. „Kvaliteeti näitab kindlasti Valga Gümnaasiumist edasiõppijate rohkus – 80% lõpetanutest jätkab oma haridusteed. Vald maksab juba aastaid tublidele gümnasistidele stipendiumit. Valga riigikoolide juhid osalevad regulaarselt valla kokkukutsutud ümarlaudadel ja olid kaasatud valla haridusstrateegia väljatöötamisse," tõi volikogu esimees konkreetseid näiteid kestvast koostööst riigikoolidega.

Kohtumisel tõdeti, et Valga valla registrikandega noori õpib mujal gümnaasiumides 35. „Põhjused on ilmselt erinevad, osaliselt kindlasti ka objektiivsed – elamine valla äärealadel ja liikumissuund teine, lapsed asendus- ja hooldusperedes, on ära kolitud, aga registrikanded on muutmata, kuid loomulikult on teada ka Tartu suunal toimuv gümnasistide haridusränne," selgitas nimetatud numbri tagamaad vallavanem Monika Rogenbaum. „Omavalitsus pingutab põhihariduse kvaliteedi osas, oluline märksõna on eestikeelsele haridusele üleminek ja see on tõesti Valga eripära – Kagu-Eesti teised omavalitsused selle väljakutsega silmitsi pole. Riigi lisatuge on Valka vaja, midagi sarnast, mida võimaldatakse Ida-Virumaale," lisas vallavanem.

Haridus- ja Teadusministeerium ei kaalu praegu kummagi keskharidust andva riigikooli kasutuses oleva maja tühjaks tegemist ehk õpilaste suunamist vaid ühte majja, kuid pidaja vaates nähakse tulevikus Valgas ühte tugevat hariduskeskust eelkõige sisulises mõttes.

Valga valla esindajad on arvamusel, et Jaanikese kool on erivajadustega õppija jaoks õppekohana ülivajalik. Riigi esindajad kinnitasid, et nii on ja Jaanikese koolis õpe jätkub, kuigi juhtimisstruktuur muutub. Riik on võimaldanud sinna erivajadustega laste õppe jaoks rohkem personali, kui omavalitsusel iial võimalik seda teha oleks. Praegu teadaolevalt säilib ka Urvaste õppekoht, mis on puudutab samuti Valga valla lapsi. Hetkel ei ole kaalutud võimalust ruumide kuluefektiivsuse tõstmise eesmärgil Jaanikese kooli ja Valgamaa Kutseõppekeskuse ühte hoonesse liitmist.

* Arutelul osalesid Valga vallavolikogu esimees Lauri Drubinš, vallavanem Monika Rogenbaum, asevallavanem Maarja Mägi, vallavolikogu hariduskomisjoni esimees Ester Peterson, Valgamaa Kutseõppekeskuse õppedirektor Erni Ajaots, Valga Gümnaasiumi direktor Andrus Murumaa, Haridus- ja Teadusministeeriumi haridusvõrgu osakonna juhataja Indrek Riisaar, riigikoolide pidamise valdkonna juht Raivo Trummal, kutsehariduse ja oskuste osakonnajuhataja Triin Laasi-Õige, nõunik Kadi Serbak, peaekspert Kärt Leppik.