« Tagasi

Eesti-Läti tulevikuraporti seminar toimus 25. märtsil Valga raekojas

Seminaril keskenduti Valga-Valka koostööle, piirkonna ühistele arenguvisioonidele ning samuti üldisematele piiriala probleemidele, mida peaks lahendama riikide tasandil.

Lisaks raporti koostajatele Ragnar Kondile ja Janis Eichmanisele osalesid vallavanem Monika Rogenbaum, volikogu esimees Lauri Drubinš, asevallavanem Maarja Mägi, välisprojektide juhtivspetsialist Lea Vutt, veebi teel Valka kihelkonnaduuma esimees Vents Armands Krauklis, suursaadikuid Arti Hilpus ja Raimonds Jansons, aga samuti Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Välisministeeriumi ja Läti Keskkonna ja Regionaalse Arengu Ministeeriumi ja tööandjate esindajad.

Mõlema omavalitsuse juhid esinesid vaatega piiriülesele koostööle ja sellele, kuidas üksteise võimalusi ühistes huvides paremini kasutada – mida on mõistlik teha koos ja mida eraldi?

Samuti vahetati mõtteid ja avaldati seisukohti rea valdkondlike probleemide üle, nagu piiriülene töötamine, tööjõuturg, sissekirjutused, maksude laekumine, tervisekindlustused, toetused, meditsiin, kriisijuhtimine. Kas piirialadele piisab EL üldisest regulatsioonist või saavad siin Eesti-Läti omavahel milleski täpsemalt kokku leppida?

Vents Armands Krauklise sõnul on kaksiklinna puhul suureks probleemiks, et maksud ei laeku Valka kihelkonna eelarvesse, paljud sealsed elanikud töötavad Eestis, samas soovitakse siiski kasutada kõiki Valka pakutavaid teenuseid, nagu lasteaed ja taristu pakutavad teenused. Siin on küsimus poliitilises tahtes. Probleemiks on seegi, et enam pole ka Lätis piisavalt tööjõudu – see kujuneb ühiseks probleemiks.

Janis Eichanis nentis, et puudu pn selged kokkuleppeid maksude tõstmise osas ja arusaamine, kuhu maksud suunduvad. Osa probleeme on hea tahte korral lahendatavad, osa nõuab juriidilist lähenemist. Samuti tõusetub rahastamise ja rahanduse küsimus piiriüleses koostöös. 

Ministeeriumide ametnikud jagasid selgitusi seoses piiriüleste tööjõuprobleemide ja sotsiaaltoetuste küsimustega piiriüleses suhtluses.  Tulumaksustamine on riikides küllaltki sarnane. Residendi tulu läheb omavalitsusele, mittekodanike tulu otse riigikassasse. Lisaks on ka inimesi, kes registreerivad ennast Valgas, aga tegelikkuses elavad ikkagi Valkas. Töötamise koht on ka sotsiaalmaksu tasumise koht, keeruline on siis kui soovitakse töötada kahes riigis – sel juhul peab järgima elukohariigi reegleid.

Elukohariigis saab taotleda Euroopa ravikindlustuskaarti, vastavalt 2020. aasta seadusemuudatusele saavad kõik EU mitteresidendid nüüd taotleda korra kuus maksuraha tagasi.

Läti esindaja Iruma Kravale andis teada, et sel aastal tuleb – pärast 3 aastast vaheaega – uuesti kokku Eesti ja Läti valitsustevaheline komisjon, mille ülesandeks on tagada Euroopa Liidu põhivabadustena Eesti ja Läti vaheline vaba piiriülene inimeste ja tööjõu, kaupade, teenuste ja kapitali liikumine. Mõnedes küsimustes on toimunud edasiminek, näiteks teedeprojektid ja päästevõimekuse tõstmine piiriüleselt; arutluse all olevad probleemid peaks olema saadetud valitsuskomisjonile, kuna see koondab erinevaid ministreid ja eksperte, et kelle ülesanne on leida lahendusi. 

Suursaadikud Hilpus ja Jansons leidsid, et komisjoni töö tuleks muuta elavamaks, näiteks diskussioonide ja seminaride näol, komisjon peaks olema enam tegevustele orienteeritud ja tulemustest tuleks aru anda.

Ühiselt leiti, et palju arenguruumi on poliitilise tahte ja nõudluse kasvu osas heade ühenduste loomiseks kahe riigi vahel, see puudutab Tartu-Riia rongiühenduse graafikute ühendamist, ja ka  Kurzeme ja Vidzeme laevaliikluse küsimust.  Uus Eesti-Läti programm saab loodetavasti sisaldama rohkem Valga ja Valka kohalike omavalitsuste loodud strateegiaid ja tegevusplaane, oluline on Valga ja Valka erisuse loomine piiriülestes  programmides, mis peaks kaasa aitama investeeringute tulekule piirkonda ja pikalt planeeritud ühistranspordi arendamist.

Lauri Drubinš tõstatas Pedeli paisjärvede reostuse teema, Läti poolelt liigub sade ja reovesi Eesti poolele. Keskkonnateemadega tulnuks tegeleda ühel ajal ja ühise eesmärgi nimel. Iruma Kravale sõnul on uues Eesti- Läti programmis on vahendid keskkonnateemadega tegelemiseks eraldatud.

Hannes Nagel, Rahandusministeeriumi Euroopa territoriaalse koostöö talituse peaspetsialist, soovitas Valga-Valkal projektipõhisest suhtumisest liikuda reaalse koostöö suunas koos ühise  linna strateegiaga ning luua ettevõtlusinkubaator ja otsida koos rahastuse võimalusi.

Eesti ja Läti teise koostööraporti koostamise protsess lepiti kokku välisminister Eva-Maria Liimetsa Läti välisministri Edgars Rinkēvičsi vahel 4. novembril 2021. Raporti koostavad 2022. aasta suveks Eesti poolt ajakirjanik Ragnar Kond ja Läti poolt endine suursaadik Janis Eichmanis, tuge pakub Eesti Välispoliitika Instituut.