Vaatamisväärsused

Põnevad paigad Valga vallas:

www.puhkaeestis.ee

www.puhkuseestis.ee

www.valgamaa.ee

 

Valga linn paikneb imepärase Lõuna-Eesti looduse keskel, kuid siin on võimalik nautida mitmeid looduskauneid kohti ka linna sees – näiteks suuremõõtmeline Pedeli virgestusala asub otse linna südames. Siin leidub ka kauneid veesilmi, on supelrand, on jalutus-, matka- ja jooksuradasid.

Väikelinnad tasuvad külastamist juba kasvõi seepärast, et seal näeb ainulaadset ja kaunist arhitektuuri aegadest, kui arhitektid-ehitajad pidasid lugu inimlikest mõõdetest ja looduslikest ehitusmaterjalidest.

Vaatamisväärsused Valga linnas: 

Vabadussõja ausammas
 
Aadress: J.Kuperjanovi tn 65

Lõuna-Eesti vabadusvõitlejatele pühendatud ausambaks on kõrgel alusel seisev tundmatu sõjamehe figuur, mõõk vööl ja lipp käes lehvimas, teine käsi kõrgele välja sirutatud. Algne ausammas avati leitnant Julius Kuperjanovi 31.sünnipäeval 11.10.1925.a. ja lõhuti nõukogude võimu poolt 21.09. öösel 1940.a. Vabadussõja ausammas taasavati 16.08.2013 endises asukohas Kuperjanovi tänaval. Ausamba kavandi ja kuju valmistas 1925.a. Amandus Adamson, kes osales ka samba pronksfiguuri valamisel Itaalias. Pronkskuju taastas originaalmahus skulptor Jaak Soans. Taastamise eestvedajaks on major Meelis Kivi.

Valga Jaani kirik
Aadress: Kesk tänav 23

Linna südames asuv varaklassitsistlik Jaani kirik valmis 1816. aastal arhitekt Christoph Haberlandi projekti põhjal ja on ainus ovaalse põhiplaaniga kirik Eestis. Valga Jaani kirikus asuv Friedrich Ladegasti 1867. aastal ehitatud orel on esimene ja ühtlasi ainus algselt säilinud Ladegasti orel Eestis. Orel on ehitatud Friedrich Ladegasti töökojas Weissenfelsis Saksamaal, toodud Valka ja kohapeal üles pandud. Tellijaks oli Valga seminari juht Jānis Cimze.Pilli võib pidada unikaalseks, kuna tegemist on ainukese originaalsel kujul säilinud Ladegasti oreliga, mis kuulub ka Euroopa 200 parima instrumendi hulka. Pärast pikaaegset restaureerimisprotsessi võeti 2004. aastast orel taas kasutusse. 2017. aastal sai Valga Jaani kiriku orel 150 aastaseks.

Veduri mälestusmärk
Aadress: Jaama puiestee 2

Valga kui väikese linnakese elus sai otsustavaks aasta 1886, mil kinnitati Pihkva-Riia raudtee ehituskava haruteega Valgast Tartusse.1998.a. Valga raudteejaama lähedale püstitatud auruvedur-mälestusmärk tähistab Pihkva-Valga-Riia rongiühenduse 110.aastapäeva. Vedur SU 251-98 on ehitatud 1949.aastal Sormovo laevatehases. Vedur kaalub 87 tonni ja katla tootlikkus on 12 tonni auru tunnis.

Nipernaadi kuju
Aadress: Säde park

Säde pargis tervitab tulijaid uljalt kaabut tõstes Nipernaadi – igavene rännumees ja unistaja. Vaata ta tõstetud rännusaapa talda ja Sa näed kutsuvaid rännuteid. Kui jaksad väikese osagi sellest hõõruda läikima, siis saadab Sind rännuõnn kõikidel teedel. Vaata talle silma ja unistused poevad Sinugi hinge. Jääb Su pilk lummatult ta silmisse veidi kauemaks pidama, täituvad Su igatsused millegi kauni ja enneolematu järele. Minnes lehvita talle ja seiklused järgnevad Sulle. Valgamaalt pärit kirjaniku A. Gailiti valminud romaani "Toomas Nipernaadi" peategelasest inspireeritud jõuline pronksskulptuur Nipernaadi ootab Sinuga kohtumist.

Valga-Valkat poolitav riigipiir
Aadress: Sõpruse või Raja tänava algus

Eesti ja Läti vabariikide tekkel ei suudetud kahe riigi keskele jäävat linna kuidagi ära jagada. Piiritüli lahendas rahvusvaheline komisjon eesotsas Briti koloneli S.G.Tallentsiga, kes linna kaardil (väidetavalt mõõgahoobiga) lihtsalt pooleks jagas. Nüüd jooksebki kahe riigi piir otse linna keskelt läbi - üle tänavate ja majade vahelt. Külastajate hinnangul saab parima foto kui  seista piiriposti juures ühe jalaga Eestis, teise jalaga Lätis, ühes käes saldejums ja teises jäätis.

Mälestustahvel Soome Põhja Poegadele
Aadress: Kesk tänav 23

Valga Jaani kiriku seinale paigaldati 1934.a. mustast graniidist ligi 200 nimega mälestustahvel Vabadussõja Paju lahingus langenud Soome vabatahtlikele. 1934.a. avas mälestustahvli riigivanem Konstantin Päts. Kivi kohal kilbi peal on Põhja Poegade rügemendi jääkaru märk. 1940.a. lõhuti mälestustahvel kirkadega kommunistide käsul. Paju lahingu 80.aastapäeval 1999.a. mälestustahvel taasavati. Esimene tahvel valmistati Soomes, teine Tartus, annetusi teise tahvli jaoks kogus Ylistaro vald (Soome) eesotsas Ossi Saloga.

Esimene eestlasest olümpiavõitja Alfred Neulandi mälestusmärk
Aadress: Vabaduse tänav 1

Valgas sündinud tõstesportlane Alfred Neuland (1895-1966) on esimene eestlasest olümpiavõitja. 1920.a. Antverpeni olümpiamängudelt naasis A. Neuland koju kuldmedaliga. Edu saatis teda ka Pariisi olümpial, kus ta võitis hõbemedali. Pronksbüsti autor on skulptor Mati Karmin.

Valga Rooma-Katoliku Pühavaimu kirik
Aadress: Maleva tänav 8

Ainulaadne praegugi tegutsev Rooma-Katoliku Pühavaimu kirik valmis 1907. aastal ilma tornita, sest tsaarivalitsus ei andnud omal ajal selleks luba. Kirik on ehitatud maa- ja telliskividest ja valmis 1907.a. Kiriku ehitamisest võtsid aktiivselt osa leedukatest ja poolakatest raudteelased. Kirik tegutses 1940.aastani ja alates 1945.aastast kasutati hoonet laona, hiljem võimlana. Kirik renoveeriti 1995.a.

Apostliku Õigeusu Issidori peakirik
Aadress: Pargi 1a

Turuplatsi ääres asuv märkimisväärne historitsistlikus stiilis viiekupliline kellatorniga apostliku õigeusu Issidori peakirik, mis on üks Eesti neljast apostliku õigeusu esinduskirikust. Valgas õigeusku astunud eestlastele ja osalt lätlastele asutati kogudus 1845. aastal ja 1847. aastal valmis neile Nikolai puukirik. Punastest ja kollastest tellistest viiekupliline ja kellatorniga kirik (arhitekt V. Lunski) ehitati 1896. aastal moodustatud läti-vene kogudusele, samal ajal kui eesti kogudus jätkas Nikolai kirikus. 1913. aastal liitus Issidori kogudusega Nikolai kiriku mahapõlemise järel ka eestikeelne kogudus.

Stefan Bathory mälestusmärk
Aadress: Kesk tänav

Poola kuningas Stefan Bathory andis 11. juunil 1584. aastal Valgale linnaõigused. Seda päeva loetakse ka linna sünnipäevaks. Mälestusmärk Kesk tänava alleel valmis 2002. aastal Valga linna, Ungari ja Poola saatkonna ühistööna.

Valga vangilaagrite kalmistu
Aadress: Roheline tänav

II Maailmasõja ajal oli praeguse Priimetsa tööstuskvartali maa-alal sõjavangide laager, kus vangide ulualuseks kohandati endised Eesti sõjaväe hobusetallid. Laager Stalag 351 asutati vangi langenud punaarmee sõdurite jaoks 1941.a. hilissuvel ja 1944.a. asutati selle asemel saksa sõjavangide laager 187. Saksa sõjavangide kalmistu taastati Saksa Sõjahaudade Hoolde Rahvaliidu eestvedamisel. Saksa sõjavangid ehitasid 1949.a. valminud Valga raudteejaama. Nõukogude sõjavangide mälestuseks püstitati Anton Starkopfi monument Lein.

Leinav Ema
Priimetsa

Sõjavangide laager Stalag 351 asutati 1941. aasta hilissuvel. Priimetsa kuuskede alla, mitmesse 300 meetri pikkusesse transeesse on maetud ligi 30 000 hukkunut, kelle mälestuseks on püstitatud Anton Starkopfi mälestusmonument „Lein". Laager 187 alustas tegevust 1. novembril 1944. Rahvuste järgi oli laagris kõige rohkem sakslasi, siis austerlasi, umbes 300 ungarlast ja mõned hispaanlased. Priimetsa kuuskede alla on maetud umbes 300 vangi.

 

Valga vallas:

Taheva kandis:

Ohvrimännid Hargla ja Tsirgumäe külas
Ohvrikivi Tsirgumäe külas
Maa-alused kalmistud Koikkülas, Laanemetsa, Ringiste ja Kallikülas
Hargla kirik Hargla külas
Kindralmajor von Wassermani perekonna kabel Hargla kalmistul
Laanemetsa õigeusu kirik Laanemetsa külas
Tellingumäe vaatetorn ja puhkekoht
Taheva mõisakompleks ja park Tsirgumäe külas
Koikküla mõisa magasiait Koikkülas
Koiva puisniit

Õru kandis:

Eesti Apostliku Õigeusu kirik Priipalu külas
Maalikunstnik Kristjan Tederi sünnikodu Priipalu külas
Friedrich Karl Johann Kuhlbarsi sünnikoht Unikülas
Lota mõis Lota külas

Tõlliste kandis

Paju mõisakompleks Paju külas
Paju lahingu mälestusmärk Paju külas
Laatre kirik Laatre külas

Karula kandis:
Karula Maarja kirik Lüllemäe külas
Karula mõisa valitsejamaja Karula külas
Kaagjärve mõisakompleks Kaagjärve külas
Karula rahvuspark
Rebasemõisa vaatetorn Rebasemõisa külas
Karula kõrgustiku kõrgeim mägi Tornimägi Rebasemõisa külas