Küsimused ja vastused
Mis asi on kohaliku omavalitsuse eriplaneering? Mille poolest erineb see detailplaneeringust ja üldplaneeringust?
Kohaliku omavalitsuse eriplaneering on planeeringuliik, mis koostatakse olulise ruumilise mõjuga ehitiste püstitamiseks. Sellisteks ehitisteks on näiteks tuulepargid, ohtlike jäätmete põletamise või ladestamise paigad või olulise mõjuga tehased (nimekiri on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega). Eriplaneeringuga valitakse sellistele objektidele sobiv asukoht ning töötatakse välja detailne planeeringulahendus, mis võimaldab peale planeeringu kehtestamist jätkata projekteerimis- ja ehitutegevusega.
Seega eriplaneering annab vastuse: kas ja kuhu ning millistel tingimustel on võimalik tuulepark rajada.
Detailplaneering koostatakse väiksemale alale, nt ühe krundi põhine planeering. Detailplaneeringuga on võimalik tuulepargi ehitustingimuste määramine, kui tuulepargile on asukohad määratud üldplaneeringuga. Kohaliku omavalitsuse eriplaneering on selles osas sarnane üldplaneeringule, selle raames vaadeldakse laiemat piirkonda, kuid keskendutakse konkreetse olulise ruumimõjuga objekti ehitamiseks vajaliku asukohavaliku tegemisele ja tingimuste seadmisele.
Mis on eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programm?
Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu lähteseisukohad on lähteülesandeks järgnevale planeeringu põhilahenduse koostamisele. Selles määratakse kindlaks planeeringu koostamise eesmärk, ajakava, kaasatavad isikud, milline taristu tuleb objekti tarbeks rajada jms.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programm omakorda on lähteülesandeks planeeringu mõjude hindamisele. Selles määratakse mh kindlaks erinevad uuringud, mida tehakse selleks, et välja selgitada planeeringuala keskkonnatingimused ja võimalikud mõjud. Avalikkusega lepitakse kokku, milline on mõjude hindamise ulatus, milliseid mõjusid ja millise metoodikaga hinnatakse ja milliseid mõjusid hiljem eelkõige arvesse võetakse.
Seega annavad need dokumendid vastused küsimustele: mis on planeeringu eesmärk ja mida on selleks vaja uurida.
Kelle huvides selline planeering algatati, kes on huvigrupid selle taga?
Kõige suurem huvitundja tuuleparkide rajamise vastu on Eesti riik. Nimelt on valitsus seadnud eesmärgiks, et aastal 2030 toodetakse 100% riiklikust elektrivajadusest taastuvatest allikatest. Nende seas on üks olulisemaid just tuuleenergia. Tuulepargid aitavad tagada Eestile parema energiajulgeoleku. Tuul on taastuvenergia ja selle abil energia tootmine on keskkonda säästev. Seepärast vajame tuuleparke nii merele kui ka maale – Valga vald ei ole siinkohal erand. Tuuleparkide püstitamiseks on planeeringud algatatud mitmel pool Eestis (rohkem infot Keskkonnaportaalis)
Konkreetne ettevõtja, kel on huvi rajada Valga valda Herro tuulepark (www.herrotuulepark.ee) ja kes on valmis tegema selleks vajalikke investeeringuid on Sunly Wind (www.sunly.ee). Sunly, ehk selle arenduse 'huvitatud isik', on Eesti taastuvenergia ettevõte, mis tegutseb Baltikumis ja Poolas ja on tuntud oma positiivse sünergia otsimise poolest kogukondade ja tuuleparkide vahel.
Kuidas saab eriplaneeringu kohta oma arvamust avaldada? Kui kaua saab seda teha?
Planeerimismenetlused on Eestis avalikud ja igaühel on õigus osaleda planeerimismenetluses ja sel ajal avaldada arvamust planeeringu kohta. Planeerimisseadusest tulenevalt on planeeringute koostamise ajal ka avalikud väljapanekud, mil on võimalik anda arvamust avalikustamisele väljapandud planeeringulahenduse ja materjalide kohta. Teated avalikustamistest avaldatakse Valga valla veebilehel ja ajalehes Lõuna-Eesti Postimees.
Kui Sa tahad olla kaasatud planeeringu menetlusse ja saada teateid e-kirja või kirjaga, siis palume sellest anda teada e-postile valga@valga.ee.
Kas Valgamaal üldse on piisavalt tuult, et siia tasub tuulepark rajada?
Tuul puhub igal pool. Rannikualadel on tuult tõesti rohkem kui maismaal, aga kui vaadata Eesti tuulekaarte, siis on tuult piisavalt ka Valgamaal, mis võimaldab tuuleparke rajada. Vahe on ka selles, et merel ja lagedal alal võib tuulik olla madalam, maismaale ehitatakse kõrgemad tuulikud, mis püüavad tuult metsa kohal ilma selleks metsa massiliselt raadamata. Esialgse hinnangu põhjal tuleb ühe tuuliku ja sellega seotud infrastruktuuri kohta raadata maksimaalselt 1 - 2 hektarit metsa.
Kui kõrgeid tuulikuid siia kavatsetakse rajada?
Tuulikute lõplik kõrgus otsustatakse eriplaneeringu käigus. Esialgu räägitakse tuulikutest tipukõrgusega kuni 270 meetrit. Tipukõrgus tähendab maksimaalset kõrgust maast, kui üks tiivik on otse püsti. Näiteks 180 meetri kõrgusel tuulikul, mille laba pikkus on 90 meetrit, on tipukõrguseks 270 meetrit.
Mida kõrgemal on tuuliku gondel, seda tugevam ja stabiilsem on seal tuul ja seda efektiivsem on tootmine. Efektiivne tootmine tähendab seda, et tuulik töötab rohkematel tundidel ja lõppkokkuvõttes on toodetava energia hind odavam. Kõrgemad tuulikud häirivad ka loodust ja nende müra inimesi vähem.
Kuhu täpsemalt meie vallas tuulikuid püsti panna kavatsetakse? Millised on need võimalikud piirkonnad?
Territoorium, kuhu Valga vallas saab tuulikuid püstitada, on Väike Emajõe ja Tartu maantee vaheline ala. Planeeringuala jääb Sooru, Tõlliste, Õruste, Uniküla, Kiviküla, Mustumetsa ja Killinge külade territooriumile. Viide kaardile https://www.valga.ee/tuulepargi-eriplaneering
Kui suur on see ala kokku, mitu hektarit, kuhu üldse võivad tuulikud tulla?
Tänane planeeringuala on u 7400 hektarit. See ei tähenda, et kogu see ala saab tuulikutega kaetud, vaid selle ala sees otsitakse elektrituulikute püstitamiseks sobilikke asukohti. Võttes arvesse piirkonna elusloodust, eluta loodust ja asustust, on täna esmase ruumianalüüsi tulemusena leitud neli ala selle kogupindala sees, kuhu on potentsiaalselt võimalik tuulikut kavandada. Need kohad on leitud mittesobilike alade välistamise teel. Alad täpsustuvad planeeringu koostamise käigus.
Kas need tuulikud tulevad kõik ühte kohta, või mitmesse kohta? Kui mitu tuulikut kokku siia püsti pannakse?
Need küsimused saavad vastused eriplaneeringu käigus. Tuulikud ei pruugi tulla kõik ühte kohta, vaid võivad olla ka üksinda või väikestes gruppides, mis sõltub mõju hindamiste tulemustest. Samas luuakse neile ühine taristu, mis teeb neist ühtse tuulepargi. Eriplaneeringu lähteseisukohtade koostamise käigus viidi läbi esmane ruumianalüüs ja selekteeris välja neli ala, mis on esialgselt potentsiaalsed alad tuulikute püstitamiseks.
Kas need tuulikud ei hakka piirivalve radareid segama?
Praeguseid radareid võivad tõesti hakata segama. Tuulikuid saab Valga valda püstitama hakata alles pärast 2025 aastat, mil pool valla territooriumist vabaneb vanadest radaripiirangutest. Uuendatav õhuseiresüsteem vabastab suure osa Eestist tuulikute kõrguspiirangutest.
Mille põhjal hakatakse valima, kuhu tulevad ja kuhu ei tule tuulikud? Kas on juba paigas need kriteeriumid?
Eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõjude hindamise programmis on selgitatud täpsemalt, kuidas leitakse potentsiaalselt sobilikud tuulealad ning kuidas selguvad tuulikute ja taristu põhimõttelised asukohad.
Tuulealadeks on sobimatud alad elamute vahetus läheduses (üldjuhul 1km minimaalne vahemaa), kaitsealuste liikide ja kaitsealade läheduses jne. Tuulepargi mõjude hindamise käigus käsitletakse keskonda mitte ainult looduskeskkonnana, vaid laiemalt – hinnatakse lisaks ka asjakohaseid sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid (sh inimese tervisele).
Eriplaneeringu ruumilahendus pannakse kokku ruumianalüüsi, läbiviidud uuringutulemuste ja keskkonnamõju strateegilise hindamise põhjal.
Tuulikud teevad ju müra; kui suur see täpselt on ja kuidas elanikke ja elusloodust selle eest kaitsma hakatakse?
Kõik liikuvad mehhanismid võivad tekitada heli. Pöörlevate tuulikute mürataset, varjutust jms arvestades ei rajata tuulikut üldjuhul lähemale kui üks kilomeeter eluhoonest. Aga kui müra vastu võetakse ette leevendavad meetmeid või võetakse kasutusele uuemaid tehnoloogiaid, võib tuulik elukohale ka lähemal olla. Sellised momendid otsustatakse konkreetses eriplaneeringus. Igal juhul teostatakse müra modelleerimine, mille tulemusena koostatakse ka müra levikut iseloomustavad mürakaardid. Selle eesmärgiks on vältida olukorda, kus müranorme ületatakse.
Kuidas linde pöörlevate tuulikute eest kaitstakse?
Planeeringu ja mõjuhindamise koostamise käigus viiakse ornitoloogide poolt läbi linnustiku uuring, millega hinnatakse tuulepargi mõjusid linnustikule ning negatiivsete mõjude esinemise korral pakutakse välja leevendavad meetmed lindude kaitseks.
Näiteks on üheks võimalikuks leevendusmeetmeks elektrituulikute varustamine seiresüsteemiga, mis suurte röövlindude (kotkad jt) lähenemisel tuuliku tööd märkimisväärselt aeglustab ja vajadusel ka peatab.
Kas need tuulikud töötavad kogu aeg?
Ei tööta. Tuulikud hakkavad automaatselt tööle alates 3m/sek tuulega ja lülitavad end välja kui tuulekiirus ületab 25 m/sek.
Mida kohalikud elanikud nende tuulikute talumisega seoses saavad?
Riigi poolt töötati välja 2023. aastal keskkonnahäiringu hüvitamise tasu, mis on tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu. Tuulepargi omanik peab maksma rahalist tasu kohalikule omavalitsusel, mille territooriumil tuuleelektrijaam asub. Osa saadud tasust makstakse välja elanikele, kelle elukoht on tuulepargi mõjualas. Nimelt tuleb omavalitsusel jagada maismaa tuuleelektrijaama talumistasust pool nende majapidamiste vahel, mis jäävad tuulepargi lähedusse. Hüvitist saavad elamud, mis on kuni 250meetrisele tuulikule lähemal kui kaks kilomeetrit ja üle 250 meetrisele tuulikule lähemal kui kolm kilomeetrit. Hüvitise suurus sõltub sellest, kui palju tuulikud energiat toodavad, mis on elektrihind ja kui palju elanikke mõjupiirkonnas elab.
Lisaks seadusest tulenevale kompensatsioonile pakuvad paljud arendajad veel välja erinevaid meetmeid. Ka Valga valda Herro tuulepargi arendaja Sunly Wind OÜ on pakkunud välja mitmeid variante, kuidas kogukond sellest tuulepargist rohkem kasu saaks.
Kas siia piirkonda seoses tuuleparkidega töökohti ka juurde tuleb?
Tuulepargi ehitus ja hooldamine loovad uusi töökohti, mis võivad, kuid ei pruugi siia piirkonda tekkida. Soodsamad elektrienergia võimalused võivad meelitada kohale ka rohkem ettevõtjaid, kes omakorda loovad töökohti. Tuulepargi ehituse jooksul saavad kaudselt tööd majutus- ja toitlustusettevõtted.
Millal tuulikute püstipanekuga alustatakse?
Tuulikuid saab Valga valda püstitama hakata pärast 2025 aastat. Siis vabastatakse radaripiirangutest pool valla territooriumist.