UUDISED JA TEATED

« Tagasi

Vallavanem Monika Rogenbaum juulikuu Valga Teatajas: Iigaste küla toimetab ärkamise faasis

Iigaste küla toimetab ärkamise faasis

Iidset Iigastet teatakse külas laiuvate maasikapõldude ja Kalda turismitalu tõttu, kuid Iigaste on inimeste hinge pugenud ka südamlike jaaniõhtutega ja legendaarse jooksusarjaga.

Kõrvetaval suvepäeval Iigaste külla põigates õnnestus mul vestlusringis mõtteid vahetada kogukonna eestvedajate Klaus Luikeri, Riina Possuli, Vello Paidre ja Helina Lauliga. Klaus ja Riina peavad Valgas puukäsitöö poodi, Helina kasvatab lapsi ning Vello naudib pensionipõlve. Kõiki neid teotahtelisi inimesi ühendab kodukülast hoolimine ning harjumus küla heaks oma käte ja ideedega ikka ja jälle midagi ära teha.

Kõige tähtsamad Iigastes on inimesed

Täielik üksmeel valitseb selles osas, et kõige olulisemad on Iigastes inimesed. Neid on küll aegade tagusega võrreldes vähemaks jäänud, aga viimastel aastatel on uusi elanikke ka lisandunud. Suveelanikud korrastavad talukohti ning lootust on, et küllap nad millalgi jäävad päris paikseks. Iigaste kogukond peab end kokkuhoidvaks, läbikäimine on sõbralik. Huumoriga lisab Iigaste rahvas, et eks nad väikse kiiksuga olevat, aga ega muidu maal hästi hakkama saagi.

Inimeste ühtehoidmist ja üksteise suhtes osutatavat abivalmidust illustreeritakse juturingis muuhulgas külas elava, kuid kaugemal töötava proviisori Lembe Raua näitega, kes kohati puuduva tohtri rolli täidab ning oma küla inimestele vajalikud ravimid olenemata kellaajast kätte toimetab.

Maaelu idülli järele igatsejatel on põhjust Iigastele mõeldes siiski rõõmustada ja kiirustada, sest nii mõnigi talu külas on hetkel müügis ning uued peremehed kogukonda väga oodatud.

Rikka pärandiga küla

Praegu muuseumiks kohandatud hoones on tegutsenud nii kool kui kauplus, viimased paarkümmend aastat on majja aga vanu esemeid kogutud.

Inimesed on piirkonna ajaloo talletanud kõikvõimalike asjade ja mälestuste kaudu, vanu fotosid on muuseumis ilmselt tuhandeid. Esimene eksponaat, mis aastakümneid tagasi muuseumisse jõudis, oli kummut. Viimati on muuseumi hing Vello Paidre aga mäluasutusele naaberkülast Vilaskist kangasteljed kohale toonud. Külas teatakse hästi, et Vello terav silm jääb peale kõigele väärtuslikule, mis muuseumis eksponeerimiseks koha võiks leida. Asju on hoones küll juba nii palju, et ruumipuudus on tegelikult tõsine. Muuseas, muuseumis olevat aga lausa üks ese, mille otstarbest on kohaloouurijad püüdnud küll aru saada, aga siiani pole keegi vastust teadnud. 

Küla suuremad üritused on ajaproovile vastu pidanud. 1987. aastast korraldatakse Iigaste jooksu ja nõnda toimub see ka tänavu. Jooks ise on olemuselt siiski muutunud, sest järjest enam leiavad rajale tee professionaalsed võistlejad, kellele iga sekundimurdosa tähtis on. Ka spordiürituse korraldus on liikunud professionaalidele. N-ö rahvajooksu tasemele on jäänud lastejooksud. Spordisõprade seas oodatud Iigaste jooksu kutsus omal ajal ellu spordiaktivist Kuuno Rätsepp, kelle medalid muuseumitoas huvilistele uudistamiseks kenasti välja on pandud. Kuunot oodatakse aukülalisena loomulikult ka tänavu toimuvale jooksule.

Ka jaanikud toovad praegugi väga palju rahvast Iigastesse. Rahvapärane programm, hommikuni kõlav elav muusika ning nõiduslik jaanilõke panevad endasse kergesti armuma. Külas ei ole kultuurimaja ega kultuuritöötajat, mis aga jaaniõhtul kuidagi välja ei paista. Ürituse õnnestumisse panustavad paljud, toetajate rivi kuulutustel on muljetavaldavalt pikk. Polegi siis midagi imestada, et kõik on ladusalt korraldatud ja kohalviibijad silmnähtavalt rahul ning rõõmsad.

Tulevikuplaanid on ambitsioonikad

Suuremad projektid on ellu viidud mitmed aastad tagasi, vahepeal on olnud veidi vaiksem periood. Nüüd on ajad muutumas. Praegu on vestlusringis osalejatel parasjagu käsil mittetulundusühingu loomine. Külas on olemas ka 2007. aastal asutatud seltsing, aga sellest jääb suurte plaanide teostamisel väheseks. Plaane aga külarahval on ning raha nende teostamiseks on vaja. Esmalt tuleb otsast remontima hakata seda sama muuseumimaja, et väärt eksponaadid turvaliselt hoitud oleksid ning külal kooskäimiskoht säiliks. Töö on kindlasti väga mahukas ning eeldab aastatepikkust panustamist. Teiseks tahetakse traditsioonilistele ühisettevõtmistele lisa luua. Näiteks plaanitakse rahvakalendritähtpäevade tähendust meelde tuletada ja juba lähitulevikus mardipäeval mõtleb külarahvas vanade kommete kohaselt ühiselt marti joosta. Ka jõule soovitakse ühiselt tähistada. Kaasamist tehakse Iigastes sellisel viisil, et eestvedajad käivad majast majja rääkimas ning vajadusel abi otsimas – äraütlemisi polevat veel ette tulnud, seevastu on ridamisi häid näiteid esitada, kes kuidas õla alla on pannud. Igal juhul on külal suur potentsiaal saavutada oma plaanides edu, sest vajalik entusiasm ning koostöö on tugeva vundamendina juba olemas.