UUDISED JA TEATED

Sooru sild suletakse remondiks

24.09.2018

Seoses ümberehitustöödega sulgetakse riigimaanteel nr 23122 Sooru-Piiri km 0,68 asuva Sooru sild liiklusele alates kolmapäevast, 26. septembrist kell 12.00 kuni 17. oktoobri kell 12.00. Ümbersõit toimub marsruudil Piiri – Jaanikese – Tõlliste. Lisatud ümbersõiduskeem.  Loe edasi »

Valga valla tutvustus ja asukoht

Valga vald

Valga vald moodustus 22.10.2017 Valga linna, Karula valla, Taheva valla, Tõlliste valla ja Õru valla ühinemisel. Valla piir kulgeb mööda ühinenud omavalitsuste välispiiri, lõunas jagab vald piirijoont Läti Vabariigiga. Valga valla pindala on 750 km² ning selle naabriteks on Otepää ja Tõrva vallad Valga maakonnas ning Antsla ja Rõuge vallad Võru maakonnas. Valla keskuseks on ajalooline kreisikeskus ning piiriülene kaksiklinn Valga. Lisaks Valga linnale asub vallas kolm suuremat alevikku (Laatre, Tsirguliina ja Õru) ning 48 küla.

 

Valga vald kaardil

 

Valga valla elanikkond

Valla elanikkond on koondunud peamiselt Valga linna (70,8%) ning Tsirguliina piirkonda, ülejäänud valla territooriumi katavad külad ja hajaasustus. Rahvastikuregistri andmetel elas Valga vallas seisuga 01.01.2018 kokku 16 645 inimest, nendest Valga linnas 11 783 inimest. Piirkondadest on 2018. aastal kõige suurema elanike arvuga Tsirguliina (594), järgnevad Lüllemäe (543) ja Kaagjärve (400) paikkonnad.

 

Valga valla loodus ja maastik

Valga valla maastikupilti kujundavad Sakala, Otepää ja Karula kõrgustikud, mida eraldavad teineteisest Valga ja Hargla nõod. Valla keskosa kuulub Lõuna-Eesti ürgorgudest liigendatud lainjate kõrgendike ning moreeniküngaste alale. Kaguosas Karula kuplistikul asub Karula rahvuspark, millest osa jääb Võru maakonna territooriumile. Pärandkultuurmaastike kaitseks rajatud rahvuspargis on hulgaliselt järvi (üle 40) ning selles asub ka Kagu-Eesti suurim metsamassiiv. Valga ümbruses on maastik tasane, linn asub Pedeli jõe ürgoru kallastel. Valla lõunaosa iseloomustab maastiku suur liigendatus - metsased alad vahelduvad külade, põllumaade, soode ja järvedega. Valla suuremad jõed on Arujõgi, Koiva jõgi ja Mustjõgi.

 

Valga linn

Valga linna mainiti esmakordselt Liivimaa ordu dokumentides aastal 1266, linna nimeks oli tollal Walk. 1584. aasta 11. juunil andis Poola kuningas Stefan Bathory Valgale asutamiskirja ja Riia linnaõiguse – seda päeva peetakse linna sünnipäevaks. Pärast Eesti ja Läti iseseisvumist 1918. aastal sai oluliseks raudtee sõlmpunktiks kujunenud linna kuuluvus kahe riigi vaheliseks tüliõunaks ning vaidlust asus lahendama rahvusvaheline komisjon Briti koloneli Tallentsi juhtimisel. Tallents tegi saalomonliku otsuse jagada linn kahe riigi vahel (legendi järgi olevat ta käega või mõõgaga kaardil linna pooleks löönud) ja nii sündiski 1920. aastal kaksiklinn Valga/Valka. 21. detsembrist 2007 ühinesid mõlemad riigid Schengeni viisaruumiga ning see taastas vaba liikumise linna kahe poole vahel. Kaubanduslikku suhtlust tihendas ka euro kasutuselevõtt. Valga ja Valka omavalitsuste vahel on tänaseks kujunenud tihe piiriülene koostöö, mis hõlmab ühiselt korraldatavaid üritusi ja läbiviidavaid projekte. Rajamisel on ka Valga/Valka ühine linnasüda piirijoonena linna läbiva Konnaoja kallastele.

 

Taheva piirkond

Taheva piirkond asub valla lõunaosas. Ajalooliselt on tegemist endise Hargla kihelkonna osaga Vana-Võrumaal. Piirkonnas on 13 küla. Taheva on tuntud oma suurepäraste marja- ja seenemetsade poolest, üle poole piirkonna alast on kaetud metsaga. Territooriumile jääb ka Koiva-Mustjõe maastikukaitseala ning Koiva-Mustjõe luha hoiuala. Taheva loodus on igal aastaajal ilus. Eriti lummav on „viies aastaaeg", kui kevadine suurvesi on üle ujutanud Koiva jõe luhad. Olulisteks vaatamisväärsusteks on Hargla kirik ja kalmistu, Hargla endine kõrtsihoone ning Taheva mõisa hooned Tsirgumäe külas. Laiemalt on tuntud ka Hargla rahvarõivad.

 

Karula piirkond

Karula piirkonna suuremad külad on Lüllemäe ja Kaagjärve. Karula on metsade ja järvederohke, piirkonnas asuvad maalilised suplus- ja kalastuspaigad. Paikkonna mitmekesiste pärandkultuurmaastike kaitseks on loodud Karula rahvuspark. Lüllemäe külas asub endine Karula kihelkonna kirik, mille aias seisab mälestuspink kirjanik ja riigimees Jaan Lattikule, kelle sünnikodu Mägiste asub läheduses. Kaagjärve ja Karula mõisad on ümbritsetud kaunite parkidega. Peahoone on säilinud Kaagjärvel, Karulas on huviväärsuseks mõisa valitsejamaja. Karula piirkond on aktiivne rahvaspordi eestvedaja, kohalike algatusel korraldatakse rattareedeid, jalgsimatku ja orienteerumisi. Talviti on Lüllemäel avatud ka tõstukiga suusanõlv, tuubilaenutus ning murdmaarajad.

 

Tõlliste piirkond

Tõlliste piirkonnas on kaks alevikku, Tsirguliina ja Laatre, ning 13 küla. Piirkond asub Sakala, Otepää ja Karula kõrgustike vahel asuvas tasase pinnamoega Valga nõos, mida veestavad Väike Emajõgi ning tema lisajõed (Pedeli, Laatre jt). Jõeoru madalaimas osas asub Korva luht, mis on endise Sangaste mõisa kuivendatud katseheinamaa, kus kasvab haruldane kobarpea. Tõlliste on aktiivne põllumajanduspiirkond, kus enamus talupidajaid tegeleb traditsioonilise põllumajandusega (looma- ja teraviljakasvatus). Juurde on tekkimas ka alternatiiv-põllumajanduse suunad (marjakasvatus, lambakasvatus, maitsetaimede kasvatamine jne). Viljakas põllu- ja metsamaa jätab piisavalt arenguruumi ka tulevikku.

 

Õru piirkond

Õru piirkond asub Valgamaa südames, kuuludes ajalooliselt Sangaste kihelkonda. Selle suuremateks asulateks on ajalooline keskus Priipalu ning endine vallasüda Õru. Piirkonnas on kaheksa küla ning peamisteks tegevusaladeks on metsa- ja põllumajandus. Õrus väärtustatakse meeldivat elukeskkonda ning aktiivset ajaveetmist vabas õhus. Selleks on kogukond korrastanud puhkealasid ning rajanud Õru alevikku disc-golfi raja, võrkpalliväljaku ning universaalse spordiväljaku, kus saab ka tennist mängida. Huvilistele on avatud madalseiklusrada. Üheskoos rajatakse külaplatse ning noored käivad aega veetmas Noortepajas.

 

Piirkondlikud teeninduskeskused

Tagamaks oluliste teenuste kättesaadavust on vallas haldusreformi järgselt loodud teeninduskeskuste süsteem. Vallas töötab neli piirkondliku sekretäriga teeninduskeskust, kus töötavad ka lastekaitsespetsialist, sotsiaaltöö spetsialist ja hooldusspetsialist: Karula teeninduskeskus Lüllemäe külas, Taheva teeninduskeskus Hargla külas, Tõlliste teeninduskeskus Tsirguliina alevikus ja Õru teeninduskeskus Õru alevikus.

Ootame ettepanekuid ja tagasisidet Valga valla arengukava ja eelarvestrateegia 2019-2023 eelnõule. Täpsem info!
Valga Vallavolikogu istung ja kohtumine rahvaga Tsirguliinas 28. septembril. Loe lähemalt!
26.09.-17.10. on liikluseks suletud Sooru sild. Täpsem info!
 Võimalus taotleda toetust ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumiseks Valga linnas. Vaata täpsemalt!
  Valga vallavalitsus võtab konkursi korras tööle lastekaitse juhtivspetsialisti . Vaata täpsemalt!
Lasteaed Pääsuke pakub tööd eesti keele õpetajale. Täpsem info!
Valga Vallavalitsus müüb 25. septembril 2018 kell 11 Valga Vallavalitsuse saalis (Puiestee tn 8) avalikul suulisel enampakkumisel korteriomandeid. Vaata lähemalt!
 Valga linnaliinibusside sõidugraafikud on 1.septembrist 2018.a. muudetud.  Vaata täpsemalt!
  Valtina sild on liikluseks suletud 07.-27.09.2018. Vaata täpsemalt!
 Valga lasteaed Buratino otsib oma meeskonda liikumisõpetajat. Loe täpsemalt!
 Liivimaa Mihklilaada müügikohtade registreerimine alates 1. septembrist kuni 5. oktoobrini.  Registreerimise link!
Valga vald kuulutab välja hoonestusõiguse konkursi kahele uue Keskväljakuga piirnevale kinnistule. Täpsem info.