Haldus - ja riigireformi järgselt on peale kohalike omavalitsuste valimisi tekkinud täiesti uus olukord kõigis omavalitsustes. Ühinenud omavalitsused on suuremad nii rahvaarvult kui pindalalt. Näiteks, kui Valga linna pindala oli enne ühinemist 16,54 ruutkilomeetrit, siis nüüd on meie haldusala suurenenud enam kui 749 ruutkilomeetrile. Elanikke aga on 12 992 inimese asemel 16 645, neist mehi 8079 ja naisi 8566.   

 

Rääkides riigireformist, siis selle taustal kaotati maavalitsused, mis olid oma ülesannetes omavalitsustele suureks toeks.  Nii tuleb meil täita, kas eraldi või üheskoos ka neid ülesandeid, mis kuulusid maavalitsustele. Kurvaks teeb asjaolu, et valusama löögi on see reform andnud töökohtadele maakonnas, sest mitmed ülesanded on delegeeritud otse ministeeriumite või ametite lahendada.

 

On selge, et kõigi nende reformide tagajärjel tuleb esmalt tööle panna Valga vald, mis koosneb väga mitmekesistest piirkondadest – Valga linn, Karula, Taheva, Tõlliste ja Õru endised vallad. Need omavalitsused suutsid tagada kiire ja korrektse asjaajamise ning oma tegevuses lähtuti piirkondlikest eripäradest. Kõik piirkonnad arenesid vastavalt tollastele võimalustele ja volikogude nägemusele ning omavalitsuse tuleviku visioonist.

 

Tõeline väljakutse on panna see eripärane kooslus nüüd tegutsema ühiste eesmärkide nimel ja seda nii, et arvestatud saaks erinevate kogukondade soovid ning vajadused. Meie jaoks on oluline, et inimesed tunneksid end võrdväärsetena ja uus vald oleks ühtne ning veaks vankrit ühes suunas.

 

Töö selles valguses käib ja käed rüpes ning valla omasoodu kulgemist ei saa lubada ükski omavalitsusjuht. Tahame ju kõik kodukohta atraktiivsemaks muuta ja arengutele kaasaegset taristut pakkuda. See on suur väljakutse, milleks oleme koos vallavalitsuse ja volikoguga valmis ning algus on juba tehtud.

 

Oluline on märkida, et omavalitsuslike ülesannete täitmiseks on tähtis ka valdkonnapõhine juhtimine, mis tagaks võrdväärse kohtlemise igal pool. Me ei saa teha mööndusi hariduses ega sotsiaalteenuste osutamisel. Nii need kui paljud teised teenused ei tohi erineda valla erinevates regioonides. Seega oleme praeguseks jõudnud ühtlustada sissetulekust mittesõltuvad toetused.

 

Ühinemislepingus oli kokkulepe, et toetuse suuruse aluseks valitakse ühinevates omavalitsustes makstav suurim toetusemäär. Nii tõusis sünnitoetus mõne endise valla pere jaoks üle kahe korra ja praeguseks on see Valga vallas 430 eurot. Samuti ühtlustus ranitsatoetus, mis hetkel on 160 eurot.

 

Juba praegu saan öelda, et Valga vallas on olemas korralikul tasemel avalikud teenused, lasteaiakohad, koolivõrk, tervishoiu- ja hoolekandeteenused. Samuti head vaba aja veetmise võimalused ja turvaline elukeskkond.

 

Loomulikult ei väida ma, et kõik soovitud arengud on kohe homme tehtud. Teame, et nii kaua kui me ei mõtle Valga vallale kui ühtsele territooriumile ei saa meil olema ka edu. Nii tegeleme ka abivajadusega seonduvate sotsiaaltoetuste ja –teenuste kriteeriumite väljatöötamisega ning järjekindel tuleb olla ka valla arenduses, investeeringutes, ehituses jpt. valdkondades, sest see suurendab usaldust valla vastu.

 

Valla teenuskeskused jäävad avatuks

Elanikele lähemal olemiseks ning mainitud eesmärkide toetamiseks jäävad endistesse valdadesse teenuskeskused, kus vähemalt kolm töötajat. Teenuskeskuse sekretär registreerib nii sünde kui surmi ning abistab kodanikke seoses kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmisega. Hooldusspetsialisti ülesanneteks jäävad igapäevased majandusküsimused nagu talihoole ja suvised niitmised. Kokkuvõtvalt valla hooldusküsimuste fikseerimine ja lahenduste korraldamine. Väga oluline on kindlasti sotsiaaltöötaja olemasolu, kelle tegevus on suunatud üksikisikute, perede ja rühmade toimetuleku toetamisele ning kogukonna ja ühiskonna vastavusse viimisele tema liikmete vajadustega. Ta tegeleb nii nõustamise kui ka konkreetse abiga või abi osutamisega.

 

Tänaseks oleme kokku leppinud, et Karula ja Õru teenuskeskused jäävad samadesse hoonetesse. Taheva teenuskeskus hakkab aga olema Hargla kooli juures ning Tõllistest viime teenused Tsirguliina.

 

Siit tulenevalt ootame aga kõigilt ettepanekuid endiste vallamajade kohta. Mäletate ju kõik neid aegu, kui peale kolhooside ning sovhooside likvideerimist jäid maha kontori- ja tööstushooned, mis hiljem kasutuseta lagunesid. Selleks oleks vaja just nendesse hoonetesse uut kasutusvaldkonda või arenguideid. 

 

Lisaks lagunevate hoonete pärandile liikus omal ajal nõukogude süsteem ka maal eelmodernse kohaliku elu korralduse poole, kus kogukonna toimimist pärsiti ning omavalitsuse asemel valitses majanduslik- ideoloogiline võim.

 

Oleme seisukohal, et mitte keegi ei jõua tippu üksi ning siinjuures pole vahet, milline tipp sihiks on võetud.  Nii vajame kogukonna abi ja kaasamine on oluline märksõna. Kodanike aktiivsus kohaliku elu korraldamisel on möödapääsmatu.

 

Seega on meil kavas käivitada külavanemate ja kogukonna eestvedajate ümarlaud, kus regulaarselt kokku saadakse ja valla, küla ning elanikke puudutavaid teemasid arutatakse. Külaliikumine samal tasemel kui seda on Otepää vallas, on arengusuunaks ka meile. Samuti pean oluliseks, et valitsus ja volikogu oma istungeid erinevates valla kohtades peaksid.  Inimesed peavad oma mõtetest ja soovidest ise rohkem teada andma. Selle kõige juures on oluline veel asjaolu, et oleme multikultuurne vald ja kõigil asjaosalistel on võimalust osaleda valla arengus.

 

Valgamaad ja eelkõige Valgat on peetud ääremaaks, mis tuleb kaugemale elanikule meelde ainult seoses piirikaubandusega. Jah, Valga koos Valkaga on piirilinn, kuid ääremaastumise kõrval on meil väga palju kasutamata potentsiaali. Seega linna arengut ei ole võimalik planeerida, arvestamata kaksiklinna eripära. Kõige suuremaks mureks ja väljakutseks saab olema riigiametnikele selgitustöö tegemine, et nii Valgamaa kui Valga vajab tuge ja pole ääremaa, vaid Riia eeslinn ning majandusgeograafiline võimalus.  

 

Peame teadvustama, et pealinnadest ja suurtest rahasummadest kaugel olevatena on ettevõtlusel omad mured, mida võime nimetada isegi turutõrgeteks. Näiteks madal kinnisvara hind ei võimalda ettevõtetel selle tagatisel laenu saada sarnaselt keskuste ettevõtetega jne. Need on tähelepanekud, mida soovime, et Eesti riik arvestaks piirkondade konkurentsivõime tasakaalustamiseks.

 

Kurb, et riigiasutuste Tallinnast väljaviimine kui võimalus, on seni jäänud jutu tasemele ja sattunud asutuste vastuseisu taha.

 

Kindlasti tuleb riigiisasid veenda, et lõpuks hakataks ka Kagu-Eesti tegevuskava ellu viima, sest see on tugev õlatunnetus Eesti riigilt kogu siinsele piirkonnale koos naabermaakondadega. 

 

Valga Valka areng

2020 aastal saab 100 aastat Valga ja Valka lahutamisest. Selleks tähtpäeva lävel võiks mõelda, kuidas need kaks koostööd tegevat linna ja piirkonda, mille ajalooline nimi oli Valga kreis, uuesti ühendada. Kas või sümboolselt eripiirkonnana. Valga kreisi teemat oleme arutanud Valka linnajuhi Vents Armands Krauklisiga ja eriadministartiivse üksuse idee meeldib meile.  Valga ja Valka on sulandunud üheks nii keeleliselt, kultuuriliselt kui majanduslikult. Oleme mõlemad multikultuursed ja -keelsed linnad. See eripära on majandusgeograafiline võimalus nii Eestile kui Lätile ning miks siis üheskoos areneda.

 

Selleks tuleb jätkuvalt oma piirkonna eripära teadvustada. Koostöö Valga ja Valka vahel on omavalitsustasandil hea, kuid takerdub, kui vaja riigieelarvelisi vahendeid üle piiri toimetada. Nii on keeruline koostöö tervishoiu ning hariduse vallas, kus oleks vaja ka riigi vahendeid kaasata.

 

Investeeringud

Valga linnapildis on palju tehtud ning veel suurem töö ootab tegemist. Käimas on erinevad projektid meie taristu kujundamisel. Valga linna keskväljak, mille avaüritus on planeeritud suveks,  Vabaduse 13 koolihoone, isamaalise muuseumi arendus, Valga tööstusalade ühendamine, erinevate teede rekonstrueerimised – Valgas Võru tänav ja Tambre tee, Õru alevikus ja külades tänavavalgustuse remontimine ja kaasajastamine ning Hargla kooli küttesüsteemi viimine maaküttele on mõned näited, mis hetkel vallavalitsuses töös.

 

Seega ootavad meid ees uued väljakutsed ja paljud tööd, põnev ja vastutusrikas aeg. Nende eesmärkide nimel tuleb kõigil tegutseda. Kutsun kõiki lugejaid kaasa mõtlema, mida ja kuidas peaks uues vallas tegema. Kõik tähelepanekud kogukondade ja inimeste poolt on teretulnud ning vallavalitsuse uksed avatud. Alustame peagi Valga valla uue arengustrateegia ja üldplaneeringu koostamisega. Selle töö käigus on kõigil võimalik välja öelda oma nägemus tulevasest Valga vallast.

 

Edu soovides,
Margus Lepik
Valga vallavanem