UUDISED JA TEATED

Valla sotsiaalhoolekandes on järgmisel aastal muutusi

Valga Vallavolikogu 25. oktoobri istungil arutati ühe vallale olulise teemana sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra muutmist. Etteruttavalt tuleb öelda, et põhijoontes jääb selle korraldus tuleval aastal samasuguseks nagu täna. Muudatused puudutavad vaid osa teenuseid ja neid ka järgnevalt tutvustame.

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord paneb paika sotsiaaltoetuste suurused ja nende maksmise tingimused, samuti sotsiaalteenuste osutamise korra. Kõige rohkem makstakse välja toimetulekutoetusi. 2019. aastal oli toetuse saajaid keskmiselt  240 peret kuus. Tegu on riikliku toetusega,  omavalitsus on siinjuures ainult vahendaja riigi ja kodaniku vahel. Info  2020. aasta toetuse suuruse kohta saame teada siis, kui Riigikogu eelarve vastu võtab. Täna on toetus 150 eurot kuus pere esimese liikme ja 120 eurot teise täiskasvanu (või 180 eurot lapse või nooruki) kohta.

Muutub ühekordsete toetuste maksmine

Kuid  riiklike toetuste kõrval on vallal ka kohalikud  toetused. Lapse sünni- kooli-, ranitsa-, matuse- jms  toetuste maksmises pole muutusi kavas. Küll aga tõuseb sissetuleku piir, mis annab väikese sissetulekuga isikutele õiguse taotleda ühekordset toetust. Ühekordse toetuse saajaid on keskmiselt 70 isikut kuus.  2019.a. on sissetulekute ülempiir  300 eurot esimese ja 150 eurot teise ja järgmiste pereliikmeta kohta. Järgmisel aastal tõuseb esimese pereliikme sissetulekupiir 350 eurole (2 liikmelise pere jaoks siis 500 eurot, 3 liikmelisele 650 eurot jne). Suurenevad ka summad, mida hüvitatakse. Küttepuude toetust saab senise 65 euro asemel taotleda kuni  100 euro ulatuses aasta kohta, ravi ja hooldusega seotud kulude hüvitamist 30 euro asemel kuni 50 euro ulatuses kvartalis, lasteaiakoha toetus tõuseb  50 eurole kuus. Laste huvi- ja vaba aja tegevusi toetatakse uue toetuse liigi -  koolivälise huvitegevuse toetusega (kuni 25 eurot kuus). Suurte ühekordsete kulutuste korral (näiteks sadadesse eurodesse küündivate ravi-, ravimi vms arvete maksmiseks)  on mõeldav taotleda toetust ka siis, kui ühe inimese sissetulek ületab 350 ja paaril 500 euro piiri.  

Hooldajate toetamisel hinnatakse abivajadust

Teine suurem ümberkorraldus puudutab perekonnaliikme hooldamist. Täpsemalt suure hooldusvajadusega isikule kas hooldaja määramist ja hooldajatoetuse, aga mõnel juhul ka hoolduskulude toetuse maksmist. Hooldajatoetuse saajaid on meil keskmiselt 230 inimest kuus. Toetuse määramisel oli varasemalt oluline argument raske või sügava puude olemasolu. Uue korra kohaselt on hoolduse vormistamise eelduseks abivajaduse hindamine. Hindamise tulemusena teeb sotsiaaltöötaja otsuse: kas parim moodus eaka või puudega inimese elu korraldamiseks on perekonnaliikme määramine hooldajaks või saab abi anda ka teistsugusel moel. Mõne teenuse pakkumisega, tehniliste abivahendite kasutamisega, eluruumi kohandamisega vms. Hooldajatoetuse määr tõuseb (täiskasvanu hooldamisel 50 ja alaealise hooldamisel 75 eurole), kuid seda mitte tagasiulatuvalt. Uued määrad hakkavad kehtima uuel aastal uute hooldusjuhtumite jaoks ja varem vormistatud korralduste  kehtivuse lõppemisel. Senine puudega lapse hooldajale kehtinud töötamise piirang on kadunud. Puudega lapse hooldaja  töölemineku  järel jätkab vald erinevalt varasemast toetuse maksmist.     

Sotsiaaltranspordi kasutajatele võrdsed võimalused

Muutub ka sotsiaaltranspordi eest tasumine. Selle transpordiliigi kasutamise õigus on inimesel, kelle puue või terviseseisund takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist. Praegu on Valga linna piires tehtavatel sõitudel kindel „piletihind" - 5 eurot ühe sõidu eest. Väljaspool linna kehtib kilomeetri arvestus (tasu 15 senti kilomeetrilt). Ilmselgelt olid maapiirkondade elanikud teenuse saamisel linlastega võrreldes halvemas olukorras. Uue korra kohaselt on  kõigil Valga valla piirides tehtud sõitudel ühesugune 5 eurone tariif. Tartu, Viljandi, Võru (tinglikult 100 km raadiuses) on kliendi kanda jääv sõidukulu 25 ja Haapsallu, Tallinna (250 km raadiuses) toimuvatel reisidel 50 eurot. Osav peastarvutaja järeldab nüüd, et Tartusse sõit on kliendi jaoks varasemast pisut ningTallinnasse sõit märksa soodsam. 

Vana ja uut määrust kõrvutades hakkab suuremaid või väiksemaid muudatusi silma ka eluruumi tagamist käsitlevas paragrahvis, raske või sügava puudega lapsehoiuteenuse korraldamist kirjeldavas osas  jm. Viimasena  nimetatud teenuse sisu on märksa laiem, kui kirjapandust võib järeldada. Riigi rahastava teenuse eelarvest võib omavalitsus perede konkreetseid vajadusi silmas pidades tasuda lisaks hoiule ka tugiisiku-, nõustamis-, rehabilitatsiooniplaani teenuste, abivahendite, transpordi, kodukohanduse, erinevate teraapiate jm vajaliku eest.

Olemasolev abi osutamise kord polnud sugugi paha. Ta teenis valda ja selle elanikke omavalitsuste ühinemise järgsel üsna keerukal aastal.  Aeg muutub, inimesed ja nende vajadused muutuvad, elukorraldus muutub. Muutustega on lihtsam kaasas käia, kui lugeda Valga  Teatajat!

 

Jüri Kõre

Sotsiaaltööteenistuse juhataja