UUDISED JA TEATED

Koolitus aitab luua positiivseid elamusi ja annab eneseusku

Veebruaris käivitus Tsirguliina rahvamajas täiskasvanutele mõeldud õppimisoskuste koolitus. Kursusele, mis pidanuks plaanide kohaselt olema kahe kuu pikkune, tõmbas pealesunnitud eriolukord pidurit ning seetõttu jätkus koolitust juunikuussegi.

Koolituskeskuse Tungal poolt läbi viidud koolitus oli osa projektist „Õppimine on eluviis"  ja osalejatele tasuta. Sarnaseid koolitusi on pooleteise aasta jooksul olnud juba kõigis Lõuna-Eesti maakondades ning Tsirguliinas toimunu oli Valgamaal  viimane. Koolitus oli selles mõttes erakordne, et sinna pääsemisel suuri piiranguid ei olnud, piisas soovist osaleda ja pealehakkamisest. Eriti oodatud olid need, kes polnud ammu õppinud või kelle koolitee mingil põhjusel pooleli jäänud, aga ka need, kes soovivad alustada uues ametis, kuid julgust napib. Mõned aga tulid lihtsalt uusi ja positiivseid kogemusi saama. Usinad õpilased - kümme erinevas eas, erineva elukogemuse ja taustaga naist ja üks noormees – läbisid programmi, mille kestel käidi koos kaheksal päeval, jõuti õppida-kogeda mõndagi uut ja kasulikku, aga ka taasavastada juba unustatut.

Õppida õppima. Miks ja kuidas?

Koolitaja Riina Kütt, kes ühtlasi Koolituskeskuse Tungal asutaja ja tegevjuht, märkis õppetöö viimasel päeval, et lõppev programm on igati vajalikuks osutunud - kuigi võiks ju mõelda, et miks peaks õppimist õppima - ja igal pool hästi vastu võetud. „Koolitus on tõesti hea ja tänaseks andnud paljudele just selle positiivse "müksu" oma elu rikkalikumaks muutmiseks. See on andnud inimestele julgust ning pealehakkamist, aga ka eneseusku."  Koolitaja rõhutas, et oskus ja tahe õppida aitab elus igal juhul edasi. „Need on elukestva õppe võtmepädevused: meie ümber on kõik pidevas muutumises, ja inimene kes on valmis muutustega kaasa minema, kohaneb kiiremini ja on edukam." Kütt lisas, et koolitus võtab maha ebakindlust ja hirmu õppes osalemise ees, aitab saavutada eesmärke. „On hästi tore, et siin on nooremaid inimesi ja on ka teises nooruses inimesi, õppimine igas vanuses suurendab inimese elukvaliteeti."

Peamised teemad ja küsimused, millele kaheksa päeva kestel vastuseid otsiti, olidki seotud õppimise ja mäluga. Näiteks oli loengu teemaks, kuidas arendada mälu, õppida tõhusamalt ning ületada õppimisel ette tulevaid takistusi. Teadmist, kuidas planeerida enda arengut ja saavutada eesmärke ning juhiseid edukaks esinemiseks jagati samuti. Aju, õpistiilid, õpioskused, õpipraktikad, infootsing – need on vaid mõned märksõnad koolitusest. Osalenud hindasid õppimisoskuste koolituse väga sisukaks ja toetavaks ning positiivseid elamusi loovaks, juhendaja Riina aga otsesõnu maailma parimaks koolitajaks. 

Koolituse viimane päev - vähemalt sama põnev kui kõik eelnenu – möödus „minikoolituste" tähe all ja oli omal moel eksamiks. Tuleb ju ometi õpitut rakendada ja nii toimusid nn meistriklassid, mille käigus iga osaleja oli ette valmistanud programmi, mille käigus püüdis edasi anda seda, mida ise kõige paremini oskas ja oluliseks pidas. Õpilane sai teatud aja jooksul olla koolitaja rollis ning õpetaja Riinal  tuli üheks päevaks õpilaseks kehastuda.

Terve maailm lahti

Ka kõik viimasel päeval kogetu oli eranditult kaasahaarav. Eve, kes koolitusele tulnud Otepää vallast,  jagas õpetussõnu trühvlite valmistamise kohta ja tema kaasatoodud maiustused leidsid loomulikult palju kiitust. Eve hinnangul lõppev koolitus võimalus, mille sarnaseid naljalt ei leia. Töötukassa vahendatud ja tõepoolest väga head tasuta koolitused on vaid töötutele ja tema neile ei kvalifitseeru. „Olen tõesti rahul, sest just siit olen saanud palju eneseusku ning tuge edasistele plaanidele," sõnas naine. „Siin on olnud nii lõõgastav, ja siit minnes on alati olnud tunne, et terve maailm on lahti - nii hea teemad olid koolitusel," lisas Eve.

Tsirguliinas elavale Sirjele tuli aga koolitus koju kätte. „Kuna olin sel hetkel töötu, siis loomulikult tahtsin osaleda. Nüüd olen endaga rahul, et suutsin lõpuni käia ja olen leidnud ka töö," on Sirje elu toimekas olnud. Teiste õpetamine oli tema jaoks siiski proovikivi, lausa paras väljakutse: „Täna ma olin nii pabinas, tegelikult juba eile õhtul: kas ma saan hakkama? Aga sain ikka," võis ta nüüd rahul olla. Sirje andis teistele edasi oma käsitööoskusi, täpsemalt juhendas heegeldamistundi. Koolitaja Riina leidis mõningase pabistamise algaja juhendaja puhul loomuliku olevat -  ka kogenud koolitaja jaoks on õpetamine pingeline ja väike ärevus käib pigem asja juurde.

Aasa oli koolitusele osalema tulnud Tagulast ja tema on hoopis ise kogenud koolitaja, lisaks meedik. „Tulin osalt ka uudishimust," sõnas naine. „Alati, kui mõnel koolitusel plaanin osaleda, vaatan esmalt, kes on koolitaja. Seekord mõtlesin: siia ma tulen, kindlasti!" Aasa sõnul tekitas koolituse kava koheselt huvi ja lisaks oli soov näha, kuidas hea koolitaja töötab. „Ja kui ma mõtlesin, et mida ma täna ise õpetan, otsustasin valida selle järgi, mida teised teevad ja räägivad." Koolituse sisu oli Aasa hinnangul ja arvestades eakamate inimeste osalust, väga hea: aju, mõtlemine ja digimaailm. „Digimaailma mõju ajule - see on juba ise omaette suur teema." Oma meistriklassis andiski Aasa üldise koolituse teemaga kokkusobivalt ülevaate digimaailma mõjust vaimsele tervisele ja ajule.

Koolituse muudavad heaks osalejad ise

Aktiivne naiskodukaitsja Janika on Valgast. „Sain teada, et koolitus on tulemas ja meie Riina teeb ..." Meie Riina? „Me oleme relvaõed," selgitas Riina põgusalt, et kuulub muuhulgas juba pikka aega naiskodukaitse ridadesse. „Vaatasin kava ja kuna siin olid sellised teemad … see huvitas," jätkas Janika ja lisas, et õppimine ja õpetamine on tema jaoks tavapärane tegevus seoses Kaitseliiduga. „Olen viimastel aastatel käinud Kaitseliidu koolis ja koolitustel, samas olen ka ise koolitaja: Naiskodukaitse instruktor, lisaks täiskasvanute koolitaja. Usun, et läbi selle on tulevikus võimalik veel paremini õpetada," leiab Janika ettevõtmisele otsese väljundi.

Teistegi õppijate muljed olid siiralt kiitvad. Kristina, kes leidis info koolituse kohta juhuslikult, mõelnud lihtsalt: miks mitte õppida õppima. „Siin ma nüüd olen, ja väga-väga rahul. Olen saanud palju toredaid uusi tutvusi ning olen kurb, et see kõik juba lõpeb. Sarnaseid võimalusi võiks olla rohkem, vajadus on ju ilmselgelt olemas, kuid koolitused – need on harilikult kallid," leidis naine. Kristina teema teistele tutvustamiseks oli puidupõletiga vineerile joonistamine ja kirjutamine ning selle said kõik praktikas ka järele proovida. Tegelikult oli Kristina kursuse lõpupäeva eel näinud veidi rohkem vaeva ja vineertahvli teisele poolele kujundanud puidupõletustehnikas kena „tänukaardi" heale juhendajale kõigi õpilaste poolt. See sai koos südamlike sõnadega üle antud.

Kütt märkis, et koolituse teevad heaks just osalejad. „Tulevad ju kokku täiesti erinevad inimesed, erineva maailmavaate, vanuse ja haridusega, ometi leitakse siin sageli häid tuttavaid, mõttekaaslasi, parimal juhul isegi sõpru." Ka selles suhtes on koolitused erandlikud olnud, et toimumiskoht ei ole kunagi linnas. Riina Küti sõnul oli see taotluslik ja tema personaalne otsus. „Mulle meeldib teha asju nii, et need annaksid parima tulemuse – ei loe, et see nõuab minult rohkem. Selle projekti raames soovisin koolitused tuua lähemale neile, kes neid vajavad ja viia läbi väiksemates kohtades. Arvan, et  põnevaid asju peaks saama kogeda ka kodukandis. Peapõhjus on muidugi selles, et Eestis on olemas hariduslik kihistumine, ja maapiirkonnas annab see kõige valusamalt tunda."

Õppimisoskuste koolitus oli osa projektist „Õppimine on eluviis" Koolituse läbiviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond ja see oli osalejatele tasuta.