Neljapäeval külastasid Valga vallavalitsust Kultuuri- ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad, et arutada võimalusi, kuidas toetada romade paremat ühiskonda lõimumist. Nii sotsiaal- kui haridus- ja kultuurivaldkonna ekspertide nõupidamisel tõdeti, et tänaste probleemide ületamise võtmeks on usalduse leidmine ja tugi hariduse omandamisel.

Külalistele andsid Valga valla muredest ja rõõmudest ülevaate mitmed spetsialistid. Tõdeti, et Valga romade kogukond on rahvusvaheline, mistõttu ei saa käsitleda kitsalt ainult meie piirkonda. "Ka mured ulatuvad sageli teistesse riikidesse. Tihedad kontaktid on roma kogukondadega Inglismaal, kuid naastes pöördutakse Eesti sotsiaalsüsteemi poole. Peame aktiviseerima ja motiveerimina inimesi, kes on tööta ja otsivad tööd," rääkis sotsiaaltööteenistuse juhataja Jüri Kõre, kelle andmetel on aktiivseid tööotsijaid meie romade hulgas paarikümne ringis, kuid samapalju võib olla neid, kes end töötuna arvele võtnud pole. Sotsiaaltöö juhtivspetsialist Sirje Puuseppa sõnul raskendab töö otsimist vähene haridus, kuid selles vallas on olukord paranemas – lapsed ja noored käivad üha enam koolis. "Kooliskäimise harjumusele mõjub positiivselt ka see, et romad on hakanud segunema teiste rahvastega ja abielluvad oma kogukonnast väljapoole. Vähenenud on ka noorelt abiellumine, mis eriti tütarlaste kooliteed varakult katkestama kipub," selgitas Puusepp. Seda, et olukord on viimastel kümnenditel muutunud tõdesid teisedki. Kui üldiselt on muudatused paremuse poole, siis mõni asi valmistab ka muret. "Varem olid Valgas kindlad romade perekonnad ja kui oli mingi probleem, siis pöördusime paruni poole ja tema ajas asja korda. Oli juhtub, kus ärandati ja lõhuti auto – kui parun sekkus, siis tehti auto korda ja tagastati," tõi vallavanem Margus Lepik näiteks. Meie romad tunnistavad ka ise, et võõrad ei järgi enam vanu kombeid ja see tekitab probleeme. Näiteks võib tuua mõnuainetega seotud kuritegevuse leviku, kui varasemalt võis öelda, et romad ise uimasteid ei tarbi, siis tänaseks on olukord muutunud.

Teisalt tuleb tõdeda, et mitmed traditsioonid seisavad jätkuvalt au sees. Näiteks on romad vastu lapse lastekodusse või eaka hooldekodusse panemisele, nad tagavad ise kogukonna sees hoolduse. Selleks kasutatakse ära ka kõik rahalised toetusvõimalused. Mündi teine pool on aga see, et sageli tähendab väikelaste või eakate hooldus seda, et roma tüdrukud jäävad koolist kõrvale. Haridustee katkeb sageli enne põhikooli lõppu, mis vähendab võimalusi tööturul. Väikelapsed, kes kasvavad traditsiooniliselt perekonnaringis võivad kooliikka jõudes eesti või vene keelt mitte osata. Juhtub ka, et suletud kogukonnas elavad vanemad pole teadlikud, et laps peab 7-aastaselt kooli minema. "Olen 20 aastat kohalikus omavalitsuses töötanud. Neist esimesed 10 aastat ei olnud ühtegi roma peret, kes oleks lapse lasteaeda pannud. Kõik lapsed kasvasid kodus. Aga nüüd juba pannakse lasteaeda, õpivad tähed selgeks ja saavad pärast kooli minna," rääkis Sirje Puusepp. Kultuurispetsialist Merce Mäe sõnul romad kohalikest kultuurisündmustest üldiselt osa ei võta, pigem hoitakse omaette. Siiski teeb rõõmu, et mõned noored on leidnud tee noortekeskusesse ja aina enam lapsi saab osa kooli või kultuurimaja pakutavast huviharidusest. "Hea on see, et soov ja tahe tulla kooli ning õppida on olemas. Nende romade hulk aina kasvab. Kui natuke haridust saab, siis tuleb ka muu," arvas kultuuri- ja haridusvaldkonna asevallavanem Kalmer Sarv. Haridus- ja Teadusministeeriumis eri rahvusgruppide ja rändeteemadega tegelev Viivian Jõemets usub samuti, et koolihariduses peitub oluline võti. Lisaks kultuurilistele erinevustele, nagu tüdrukute varane abiellumine takistavad roma laste koolis püsimist ka vähene kodu ja kooli koostöö. "Õpetajad ütlevad, et kuni 4-klassini läheb hästi ja lapsed saavad hakkama, aga edasi läheb raskeks. Vanematel puuduvad sageli oskused ja teadmised, et last kodutöödega aidata. Iga aasta koolis on võit, " rääkis Jõemets.

Roma kogukond põhineb  traditsiooniliselt hõimusuhetel ja Lõuna-Eesti romad oma traditsioone järgivad. Romade kodanikuühiskond on nõrk, registreeritud on küll kolm roma organisatsiooni, kuid nende haldusvõimekus on väike, tegevusi vähe ja kaasatud on vaid väike osa Eesti romadest. Paraku puuduvad paljudel romadel teadmised ühiskonna toimimisest. Nende teadmiste parandamiseks, tegutsemismotivatsiooni ergutamiseks ja usalduse suurendamiseks koolitab Kultuuriministeerium Euroopa Komisjoni rahastatud projekti raames roma noori, kellest võiksid saada edaspidi oma kogukonna eestvedajad.

Rahvusvaheliselt on nende küsimuste lahendamisel saadud abi nn romade keskustest, millest lähim asub Jurmalas. Need on kohad, kus lapsed saavad spetsialisti toel koduseid ülesandeid lahendada, kust saab nõu erinevates eluolulistes küsimustes ning  kus kogukond saab koos käia. Keskuse konkreetsed funktsioonid tuleb kindlasti läbi arutada kohalike  romade ja kogukonnaga ning olulisemate koostööpartneritega. Keskuse ideed tutvustas Valgas Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman, kelle sõnul võiks ka Valgas taolise lahendusega katsetada. "Roma lapsed vajavad tuge, mida nad alati kodust ei saa – näiteks rahulikku kohta, kus koolitööd teha ja juhendamist. Oluline on, et ka emad näeksid, kuidas last kodutöödes toetada ja õpiksid ka ise. Vaja on keskkonda, mis aitaks kasvada täiskasvanuks ja ühiskonda lõimuda. Oleme mujal näinud, et see toimib – romad käivad keskustes ja saavad vajalikku nõu ja abi," kõneles Hartmann. 

Kohtumisel lepiti kokku, et aruteludega jätkatakse juba lähikuudel. Esmalt võetakse ette käik Jurmalas alates 2011. aastast tegutsenud romade keskusesse, et tutvuda sealsete oludega. Oluline on leida lahendus, mis vastab kohalikule olukorrale ning sobib meie inimestele.