Teisipäeval, 26. Veebruaril tutvustati Valgas uuringut elanikkonna valmisolekust piiriülese omavalitsuse moodustamiseks. Euroopa Parlamendi fraktsiooni Alde tellitud uuringu põhjal näevad Valga ja Valka elanikud ühisomavalitsuse idee plussina ennekõike teenuste paremat kättesaadavust.

Uuringu läbiviimise eestvedajaks oli Euroopa parlamendi liige Igor Gräzin, kes tõdes kohtumise avasõnades, et väga mitmed uuringust välja tulevad probleemid on olnud õhus juba tükk aega ja need pole vahepeal paremaks läinud. "Viie aasta tagune idee välja arendada uus struktuur Valga ja Valka omavalitsuste vahel on küsimusest "kas?" liikunud edasi küsimuseni "kuidas?". Arusaamade muutus sellest, et idee on jabur kuni selleni, et see on tehtav, on suur läbimurre. See, et asi on õige, vajalik ja tehtav oli seniajani vaid meie isiklik veendumus. Tänasest alates teame, et selle idee taga on kogemuslik teaduslik pagas. See on väike pidupäev," sõnas Gräzin.

Valga riigimajas toimunud arutelul viibis ka riigihalduse minister Janek Mäggi, kelle hinnangul on tarvis testida kõiki ideid, mis võiksid muuta elu Eestis paremaks neis kohtades, kuhu riik võib-olla ei ulatu või kus on vähem inimesi. "Meil on üle Eesti erinevates kohtades ääremaastumise probleem, kuid Valga situatsioon on väga unikaalne. Valga pole lahutatud linn sugugi mitte väga pikka aega. Nüüd ei taha me teha midagi uut ega enneolematut. Me tahame sättida asjad korda nii, nagu oleks mõistlik. On selleks siis ühine omavalitsus või mõni muu lahendus, see polegi antud juhul võtmeküsimuseks. Usun, et suund, mille oleme võtnud, on õige," sõnas minister Mäggi, kelle arvates on vajalik analüüsida, mida suudame riikide tasandil kokku leppida ja mida on võimalik lahendada omavalitsuste tasandil.

Uuringu tulemustest andis ülevaate uuringufirma Saar Poll esindaja Andres Viia, kelle selgituse, on läbiviidud uuringu näol tegemist pilootuuringuga, et selgitada välja, milline on kohalike elanike meelsus piiriülesesse omavalitsusse. Uuringu läbiviijaid huvitas, milline on teenuste kättesaadavus täna, kuidas nende kättesaadavust parandada ning kuidas suhtuvad elanikud piiriülese omavalitsuse ideesse. Selleks küsitleti jaanuarikuus 664 Kagu-Eesti ja Põhja-Läti täisealist elanikku. Vastustest joonistus välja, et teenuste kättesaadavust hindasid küsitletud suhteliselt heaks, eriti tuletõrje ja päästeteenistust ning lasteaiateenust. Seejuures hindasid teenuste kättesaadavust positiivsemalt linnaelanikud.

Uuringu käigus küsiti, kas piiriülene koostöö võiks teenuste kättesaadavust parandada. Suuremat võimalikku kasu riikide ülesest koostööst teenuste pakkumisel nägid Läti elanikud, seda ennekõike tervishoiuteenuste puhul. Kagu-Eesti maakondadest nägid kasutegurit enim Valgamaa elanikud. Peamiselt vastasid, et piiriülene koostöö teenuste kättesaadavust ei paranda need elanikud, kelle elukoht ei asu piiri läheduses. Takistustena nähti ka keelebarjääri ja kultuurilisi erinevusi. Muuhulgas küsiti uuringu käigus ka seda, kui tihti elanikud piiri ületavad. Valga/Valka piirkonnas ületab 39% vastanutest riigipiiri vähemalt korra nädalas.

Uuringu läbiviijad tutvustasid küsitletavatele piiriülese omavalitsuse ideed, mis aitaks parandada teenuste kättesaadavust ning leevendada ääremaastumisega seotud probleeme. 62% läti vastanutest ja 45 % eesti vastanutest toetasid piiriülese ühisomavalitsuse mõtet. "Silma torkas see, et lätlaste arvates on eestlastelt midagi õppida – on selleks siis paremini arendatud teenused või midagi muud. Lisaks selgus, et ühisomavalitsust toetavad pigem noored inimesed," selgitas Andres Viia, kelle sõnul nägid sellise lahenduse pooldajad võimalike hüvedena teenuste ja taristu parenemist, samuti kulude kokkuhoidu ja koostöö tihenemist.

Uuringu tulemusi kommenteerinud Valga ja Valka omavalitsusjuhid tõdesid, et piiriülese koostöö näol on tegemist argise reaalsusega. Valka kihelkonnaduuma esindaja Viesturs Zarinš leidis, et uurides piiriülese koostöö võimalusi tuleks alustada just Valga/Valka piirkonnast, kuna teistel piirialadel ei ole sellist koostöökogemust. "Oleme selle nimel pingutanud viimased kakskümmend aastat ning tunnetame end ühise linnana. Lätis viidi haldusreform läbi kümme aastat tagasi, selle käigus liitus Valka linn maapiirkondadega, nagu Valga üle-eelmisel aastal. Lätis on kavas läbi viia uus haldusreform, mis ei jäta Valkat heasse olukorda – näeme lahendusena koostööd just Eestiga," sõnas Zarinš.

Valga vallavanem Margus Lepik nõustus läti kolleegiga ning rõhutas, et koostöö on meie inimestele hädavajalik. "Soovin, et selle uuringuga mindaks edasi ning valimit täpsustataks. Meil siin kaksiklinnas ja ümbritsevates maapiirkondades on tunnetus ja nägemus piiriülesest koostööst teistsugune, kui see võib paista Põlva- või Võrumaa elanikele. Omavalitsusjuhtidena näeme, et takistused on olemas ja need algavad just seal, kus vajame riigi tuge. Kohalikul tasandil on koostöö tugev ning meie liigume kindlasti omasoodu edasi, kuid loodame, et riikide tugi tuleb üha rohkem ja rohkem kaasa," rääkis Lepik.

Tänast olukorda Valga/Valkas kirjeldas kohalviibijatele Valgamaa äriklubi eestvedaja Hans Heinjärv, kelle sõnul sõlmiti üle poole möödunud aastal Valgas tehtud kinnisvaratehingutest lätlastega. "Meie linnade kokku sulamine toimub nii või teisiti, see on igapäevane praktika," sõnas Heinjärv. Kohtumist kokku võttes tutvustas Igor Gräzin seniseid samme piiriülese ühisomavalitsuse suunas. Näiteks on Riigikogusse esitatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muudatusettepanek, mis lisaks kohalike omavalitsuste hulka ka kreisi ehk piiriülese omavalitsuse. Nüüd on läbi viidud ka uuring, millele edasises tegevuses tugineda.