Hulkuvate loomade püüdmise ja pidamise korraldus alates 6. juulist Valga vallas

Hulkuvate loomade püüdmise ja pidamise korraldus alates 6. juulist Valga vallas

Kohalikul omavalitsusel on kohustus korraldada hulkuvate loomade püüdmist, pidamist, nende omaniku kindlakstegemist ja hulkuvate loomade hukkamist.

Järgida tuleb muuhulgas järgmisi õigusakte:

hulkuvate loomade püüdmise, pidamise ja nende omaniku kindlakstegemise ning hulkuvate loomade hukkamise kord

loomakaitseseadus

Tavaliselt otsivad omavalitsused vastava teenuseosutaja hankemenetluse (sh hinnapakkumiste võtmise) kaudu. Hanke korraldamise kohustus kohaldub, kui teenust ostetakse aastas üle 30 000 euro väärtuses ilma käibemaksuta. 

Alla selle summa on kohustuslik hinnapäringute tegemine vähemalt kahele pakkujale. 2024. aastal on Valga Vallavalitsus saatnud vastavalt kehtivale hankekorrale hinnapäringud kahele potentsiaalsele teenusepakkujale: Varjupaikade MTÜle ja Assissi Frantsiscuse Seltsile, kes kasutab teenuste osutamiseks Tartu linnale kuuluvat vara. Valga valla hankekord sätestab, et hankelepingu sõlmimisel maksumusega alla lihthanke piirmäära tuleb olemasolevat konkurentsi ära kasutades tagada rahaliste vahendite kõige ratsionaalsem ja säästlikum kasutamine.

Valga vallas osutas teenust perioodil 01.06.2015–31.12.2018 Valga Linnavalitsuse korraldatud hanke alusel Varjupaikade MTÜ. Perioodil 01.01.2019–05.07.2021 omavalitsuses hankemenetluste tulemusel sõlmitud hankelepinguid ei ole ja puudub selgus, mille alusel on Varjupaikade MTÜle tasutud näiteks 2019. aastal 39 723 eurot ja 2020. aastal 37 385 eurot.

Viimane hankeleping sõlmiti 05.07.2021, lepingu pikkuseks on kolm aastat. Selle alusel on omavalitsus tasunud Varjupaikade MTÜle igakuist püsitasu 4733 eurot, millele on lisandunud tasud loomade püüdmise ja hoidmise jms eest.

Valga vald on tasunud  Varjupaikade MTÜle kõikide teenuste eest kokku järgmiselt*:

2018. aastal 39 104 eurot;
2019. aastal 39 723 eurot;
2020. aastal 37 385 eurot;
2021. aastal 57 677 eurot;
2022. aastal 68 425 eurot;
2023. aastal 68 254 eurot.

* Summadele ei lisandu käibemaksu.

Loomade varjupaigale makstud summade osas Eestis juhivad loogiliselt suured omavalitsused Tallinn ja Tartu, kuid märkimisväärsel kolmandal kohal 79 omavalitsuse seas on Valga vald, mitte Valgast palju suuremad omavalitsused Pärnu või Narva. Näiteks Võru linnavalitsus on eelmisel aastal varjupaigale tasunud 12 372 eurot, Viljandi linnavalitsus 27 308 eurot ja Rapla Vallavalitsus 22 100 eurot. Allikas saldoandmike põhjal koostatud ülevaates. 

Valga Vallavalitsus on võtnud Varjupaikade MTÜlt hinnapakkumise seoses hankelepingu lõppemisega. Varjupaikade MTÜ soovib sellel perioodil saada Valga vallalt 3,23 eurot iga elaniku eest, kuid seda tingimusel, et Tõrva vald, kellega Varjupaikade MTÜ on Valga valda teavitamata sõlminud samuti varjupaiga teenuste kasutamise lepingu Valga vallale kuuluval kinnistul, hakkab samasugust summat tasuma. Aasta kohta tuleks Varjupaikade MTÜle makstav Valga ja Tõrva püsitasu summa kokku 67 727 eurot, millest Valga osa oleks elanike arvust lähtuvalt 48 537 eurot ja Tõrva valla summa oleks 19 190 eurot. Lisanduvad tasud teenuste, st loomade püüdmise ja hoidmise eest. Tõrva vald ei ole andnud kinnitust, et ta sellise hinnaga nõustub, mis tähendaks nende praeguse makse 1,9 eurot elaniku kohta suurenemist 3,23 euroni. Kuna Tõrva hinnatõusu ei aktsepteeri ja Otepää vald teeb koostööd Tartu loomade varjupaigaga, siis tuleks Valga vallal hakata Varjupaikade MTÜle püsitasuna maksma 67 727 eurot aastas, millele lisanduvad tasud loomadega hoidmise ja püüdmisega seotud teenuste eest.

Valga vald võttis ka teise hinnapakkumise. Tartu Linnavalitsus küsib püsitasu Tartu loomade varjupaiga kasutamise eest 1 euro aastas elaniku kohta, mis praeguse seisuga oleks Valga vallale 15 027 eurot. Lisanduvad tasud loomade hoidmise ja püüdmise eest. Püsitasu on Valga varjupaika praegu haldava Varjupaikade MTÜ ja Tartu Linnavalitsusele kuuluva loomade varjupaiga vara kasutamise, kommunaalkulude ja töötajate palgafondi osas hinnavahega 52 685 eurot aastas.

Tartu loomade varjupaika haldab MTÜ Asissi Frantsiscuse Selts, kellele tuleb maksta teenuste eest. Teenuste hinnad on Valgas ja Tartus täiesti sarnased, Tartus kinnitatud hinnakiri kehtib kuni 31.12.2028. Valga valla kulud suurenevad kindlasti seoses loomade transpordiga Tartusse, kuid kuna püsitasu hinnavahe on Tartus Valgale soodsam 52 685 eurot aastas, siis on ilmne, et kaugeltki sellises mahus sõidukulud ei kasva, kui ka kogu transport tellida Tartust ja seda peaks olema 200 päeval aastas. Tartust transpordi tellimisel on kilomeetri hind linna piirilt lugema hakates 0,60 eurot, Varjupaikade MTÜ transporditasu on esitatud hinnapakkumise kohaselt 0,80 eurot. Valga loomade käive on Tartu teenusepakkujale avaldatud ja nad on kinnitanud, et suudavad sellises mahus loomi vastu võtta.

Tartu Koduta Loomade Varjupaika kasutavad lemmikloomade probleemistiku lahendamiseks kõik seitse Tartumaa, kolm Jõgevamaa ja kolm Põlvamaa omavalitsust. Lisaks üks vald Võrumaalt ja üks vald Valgamaa omavalitsustest. Lepingupartnerid on leitavad siin. Kõik nad omavad varjupaigaga koostöökogemust juba mitmeid aastaid. Valga vallavalitsus on kontakteerunud näiteks Setomaa, Mustvee, Otepää, Jõgeva ja Põlva valdadega, kes kõik on kinnitanud, et nad on rahul Tartu teenusega ning neil mingeid etteheiteid teenuse toimimisega seonduvalt ei ole. Mitu omavalitsust kinnitas, et kasutavad kombineeritud lahendust, st lisaks väljakutsetele transpordivad nad ka ise loomi varjupaika. Valga vallale kuuluvad sõidukid liiguvad igapäevaselt Tartu vahet, mistõttu on osaliselt näiteks kasside transportimine Tartusse võimalik korraldada ka ise. 

Tartu koduta loomade varjupaigas on loomade hoiutingimused väga head. Tegutsetakse 2023. aastal rekonstrueeritud kompleksis, kus töötab kaks loomaarsti, tegevjuht, projektijuht, administraator, kuus loomade talitajat ja kolm loomapüüdjat. Kõik töötajad omavad loomadega toimetamise kogemust. Administratsiooni töötajad on pikaajalise varjupaiga kogemusega. MTÜ Assissi Frantsiscuse Seltsi ülesandeks on tagada varjupaiga toimimine 24 h päevas ja 365 päeva aastas.  Varjupaik reageerib planeeritud väljakutsetele üldjuhul esmaspäevast reedeni kell 9.00–18.00. Väljaspool tööaega reageeritakse kohaliku omavalitsuse, Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ja Põllumajandus- ja Toiduameti väljakutsetele.

Valga loomade varjupaik vajab sadadesse tuhandetesse ulatuvaid investeeringuid, seda hoolimata jooksvast remondist, mida seal mingil määral tehtud on. Varjupaikade MTÜ kasutab Valga vallale kuuluvat vara, kuid vara kasutamise lepingu allkirjastamisest on MTÜ keeldunud, sest peab selle olukorda halvaks. Varjupaikade MTÜ on saatnud oma hinnapakkumises Valga varjupaiga struktuuri, milles on juhataja koormusega 1,0 (administreerimine ja infotöö) ja loomade heaolu spetsialist 1,5 kohta (väljakutsed, loomade hooldus). Lisaks osakoormusega veterinaar, kes käivat kaks korda kuus Räpinast. Väljakutseid võetakse vastu tööpäeviti 9–17. Väljaspool tööaega reageeritakse kohaliku omavalitsuse või politsei edastatud väljakutsetele, kui on seatud ohtu inimese või looma tervis või elu. Nädalavahetusel ja väljaspool tööaega tavainimeste pöördumistele ei reageerita.

Varjupaikade MTÜ Valga varjupaiga statistika loomade käibe osas on järgmine:

* 2021. aastal sattus varjupaika 49 koera, kellest vanale omanikule läks tagasi 24 ja uue kodu sai 21 koera; 224 kassi, kellest vanale omanikule läks tagasi 12 ja uue kodu sai 94 kassi.

* 2022. aastal toodi varjupaika 37 koera, kellest vanale omanikule läks tagasi 21 ja uue kodu sai 7 koera; 217 kassi, kellest vanale omanikule läks tagasi 9 ja uue kodu sai 81 kassi.

* 2023. aastal toodi varjupaika 60 koera, kellest vanale omanikule läks tagasi 35 ja uue kodu sai 22 koera; 209 kassi, kellest vanale omanikule läks tagasi 8 ja uue kodu sai 95 kassi.
* 2024. aasta mai lõpuga toodi varjupaika 19 koera, kellest vanale omanikule läks tagasi 13 ja 45 kassi, kellest vanale omanikule läks tagasi 2 kassi.

Valga varjupaiga statistika näitab, et omanik tuleb oma loomale järele pigem harva. Kassid jäävad praktiliselt kõik omavalitsusele, sest omanik neile järele ei tule.

Valga Vallavalitsus on pöördunud korduvalt Varjupaikade MTÜ poole, et otsida võimalust, kuidas Valga vald saaks teenuse ostmist sellelt mittetulundusühingult jätkata. Valga vald pöördus veel ka käesoleva aasta juunis Varjupaikade MTÜ poole ka ettepanekuga, et Valga vallale hakatakse võrdse kohtlemise alusel kohaldama püsitasu sarnaselt tasule, mille nad on kehtestanud senini Tõrva vallale, st 1,9 eurot elaniku kohta, sest ei ole põhjendatud Valga vallalt kahekordse summa võtmine. Varjupaikade MTÜ ettepanekut vastu ei võtnud.

Olukorras, kus omavalitsus on vastavalt hankekorrale käitunud ja selgitanud välja hinnapäringutega kahe teenusepakkuja hinna, ei ole võimalik eelistada oluliselt kallima pakkumise teinud Varjupaikade MTÜd. Uue teenusepakkujaga sõlmitakse esialgu koostööleping aasta lõpuni. Pooleaastane periood annab võimaluse hinnata teenuse toimimist ja kvaliteeti ja otsustada järgneva perioodi üle.

Eelnevast tulenevalt edastame info teenuse korralduse kohta Valga valla territooriumil alates 6. juulist 2024:

Omavalitsuse volitatud esindajal on varjupaigale väljakutse esitamise õigus. Nii on ka praegu, omavalitsuse kinnituseta teenusepakkuja tegutseda ei saa.

Lisaks aktsepteerib kohalik omavalitsus alljärgnevate instantside esitatud väljakutseid hädaolukordade (agressiivne ja inimestele ohtlik loom, väärkoheldud või raskelt vigastatud loom, tuleõnnetuses koduta jäänud loom) lahendamiseks:

- Politsei- ja Piirivalveamet

- Päästeamet

- Põllumajandus- ja Toiduamet

Varjupaik ei reageeri eraisikute poolt esitatavatele väljakutsele, millel puudub omavalitsuse volitatud isiku kinnitus. 

Varjupaik reageerib planeeritud väljakutsetele üldjuhul esmaspäevast reedeni kell 9.00–18.00. Väljaspool nimetatud aega reageerib varjupaik ainult hädaolukordade (oht inimese või looma elule või tervisele) lahendamiseks.

Plaaniliste püükide puhul (kassikolooniate likvideerimine ja koerte hulgipüügid, sotsiaalabi korras loomade varjupaika toimetamine) on nende aja- ja inimressursimahukuse tõttu vajalik varasem kokkuleppimine varjupaigaga vähemalt 24 tundi enne planeeritavat sündmust.

Loomade varjupaiga ülesanded ja õigused:

Hulkuvate või omanikuta loomade püüdmine tellija hallataval territooriumil vastavalt tellija esitatud või tellijaga kooskõlastatud väljakutsetele.

Püütud loomade paigutamine loomade varjupaika ja hoidmine varjupaigas kuni omanikule tagastamiseni või vähemalt 14 päeva.

Varjupaik kontrollib looma märgistuse olemasolu ja selle tuvastamisel võtab esimesel võimalusel ühendust looma omanikuga ning väljastab looma omanikule varjupaiga tööaegadel.

Varjupaik korraldab püütud loomade esmase veterinaarse läbivaatuse, mis määrab looma varjupaigas hoidmise režiimi. Loomadele tehakse välis- ja siseparasiitide vastane tõrje, vaktsineerimine marutaudi ja enamlevinud liigikohaste ohtlike nakkushaiguste vastu.

Varjupaik dokumenteerib looma vastuvõtu, veterinaarsed toimingud ja looma väljastamise ning võimaldab tellijale põhjendatud soovi korral juurdepääsu konkreetse looma  vastuvõtu aktile ja väljastamislepingule või eutanaasia aktile.

Varjupaik korraldab loomade söötmise ja jootmise ning muud pidamistingimused vastavalt looma liigilistele eripäradele.

Varjupaigal on õigus sooritada loomale eutanaasia varem kui 14 päeva juhul, kui looma tervislik seisund (näiteks vigastused) või käitumishäired (looma on ohtlik pidada ja talitada) seda               nõuavad. Eutanaasiaga seotud printsiibid on avaldatud siin.

Varjupaigal on õigus hulkuva looma omanikult sisse nõuda looma püüdmisel/käsitlemisel ja hoiustamisel tekkinud kulud, mille kohta ei esitata arvet omavalitsusele.

Varjupaigal on õigus võtta varjupaika vastu tellija haldusterritooriumilt pärinev loom kolmandalt isikult juhul, kui

- kolmas isik tasub looma hoiupäevad varjupaigas ja selle eest ei esitata arvet kohalikule omavalitsusele;

- kohaliku omavalitsuse volitatud esindaja on andnud nõusoleku looma vastuvõtmiseks.

Varjupaigal on õigus 14 päeva möödumisel looma varjupaika vastuvõtmisest anda loom uuele omanikule adopteeritavaks.

NÕUANDEID OMANIKULE LOOMA KADUMA MINEKU VÄLTIMISEKS:

  • · kontrolli, et sulle kuuluv loom oleks kiibitud ja kantud internetipõhiselt leitavasse üleriigilisse registrisse (lemmikloomaregister.ee või www.llr.ee );
  • ära unusta uuendada registris andmeid, kui muutuvad su telefoninumbrid või aadress;
  • pane oma koerale või kassile kaelarihm, kus oleks esmane sinu kontakttelefoni number – teinekord pääseb loom niimoodi hoopiski varjupaika sattumisest;
  • ära arvesta sellega, et sinu 100% tubane loom ei vaja mingit identifitseerimismärgist –  varjupaigad on täis sadu sõbralikke loomi, kes on kindlasti olnud kunagi kellegi omad;
  • kassile kaelarihma valides muretse selline, mis ei muutuks kassile eluohtlikuks puudel ja aedadel turnides – et kinni jäädes ei pooks kassi üles.

Hulkuvate loomade püüdmise ja hoidmise teenuse pakkuja vahetus ei ole kergekäeline otsus, vaid tuleneb asjaolust, et vastavalt vallas kehtivale hankekorral on võetud kaks hinnapakkumist, mille hulgast tuleb valida vallale soodsam lahendus. Valga vald ei hangi loomade varjupaiga teenust Valga linnas, vaid hangib hulkuvate loomade püüdmise, pidamise, nende omaniku kindlakstegemise teenust, mis peab vastama riiklikele normidele.

Foto: Tartu Koduta Loomade Varjupaik