Neljapäeval, 6. septembril toimus VIKP ruumides vallavalitsuse ja koalitsioonipartnerite kohtumine. Ühiselt arutati koalitsioonilepingu täitmist ja edasisi plaane. Põhjalikuma arutelu alla tulid vallahooldusteenistuse ülesanded ja funktsioonid üle ning vaadati üle vallas planeeritavad investeeringud.

Vallahoolduse alla kuuluvad teede- ja tänavate korrashoid, haljasalade hooldus, ühistransporditeenuse korraldamine, jäätmeveoga seotud küsimused, avalik heakord ja palju muud. Ülevaate vallahoolduse valdkonnast andis kohtumisel teenistuse juhataja Arno Uprus. "Vallahoolduse valdkonnas töötab 35 inimest, lisaks hooajalised abitööjõud. Hoolduskoormus on peale haldusreformi oluliselt kasvanud, kuigi osa ülesandeid on õnnestunud ka delegeerida," selgitas Uprus. Näiteks valgustuse hooldusega tegeleb SA Valga Vesi ning allasututuste territooriume hooldavad asutused ise. Mõned teenused ostetakse ka allhangetena sisse. Suuremate probleemidena nähakse uue valla suurt niitmiskoormust ning teede- ja tänavate hooldusega seotud kohutusi. Upruse sõnul põhjustab probleeme ka tehnika amortisatsioon. Vallavolikogu esimehe Külliki Siilaku hinnangul aitaks hooldusega seotud kohustuste delegeerimine vähendada valla tööjõukulusid ning anda rakendust kohalikele ettevõtetele. Esmase vajadusena näeb Siilak hangetele üleminekut teede- ja tänavate korrashoiu ning territooriumihoolduse kohustuste puhul.

Rääkides vallahoolduse valdkonna reorganiseerimisest käidi välja erinevaid mõtteid. Võimaluste hulgas oli valla osalusega aktsiaseltsi või osaühingu loomine, sihtasutuse moodustamine, kogu teenuse hankekorras sisse ostmine, vallahooldusega tegeleva allaasutuse rajamine või ka jätkamine praeguse töökorraldusega. Olulisena rõhutati, et eesmärgiks on võimalikult kvaliteetse ja efektiivse teenuse pakkumine. Omaette küsimusena tõstatas vallavanem Margus Lepik vallale kuuluva kinnisvara halduse, nähes vajadust ka nende kohustuste delegeerimiseks.

Volikogu liikme Ivar Undi hinnangul näitavad varasemad arvutused, et kohustuste üleandmine valla ettevõttele ei muuda teenust kokkuvõttes soodsamaks ja efektiivsemaks. Odavam oleks teenuse sisseostmine eraettevõtjatelt. Volikogu aseesimehe Andres Illaku arvates vääriks hooldusettevõtte loomise idee siiski põhjalikumat analüüsi. Valgaga võrreldavates linnades, nagu Võru, Viljandi ja Rakvere on mindud omavalitsuse jagamisele territoriaalseteks hooldusüksusteks, millega seotud töödele korraldatakse avalik hange. Valgas võib edukate hangete takistuseks saada ka tööjõu puudus, seda enam, et suur osa hooldatavatest aladest ei võimalda masinate kasutamist, vaid vajavad töölisi. Kohtumisel otsustati võtta suund pigem hangetele ning teatud teenuste sisseostmisele. Vallavanem Lepiku sõnul viib vald läbi analüüsi hooldusteenuste kulubaasi üle ning alustab hanke ettevalmistamisega. Maapiirkondades tasub aga allaasutuste alade hooldamisel kaasata olemasolevaid töötajaid ja kohalikku tööjõudu, nagu seni.

Kohtumisel arutati ka Valga valla järgmiste aastate olulisemaid investeeringuid. Loodava arengukavaga planeeritavaid investeeringuid tutvustas asevallavanem Viktor Mägi. Valga valla investeeringute kava koostatakse liitunud omavalitsuste eelnevate arengukavade põhjal.