Pressiteade

20. mai 2025

Seitsmes Kagu-Eesti kohtumine keskendus piirkonna keskkonna- ja ruumiküsimustele

15. mail toimus Valgamaal Lüllemäe külas seitsmes kaheteistkümnest Kagu-Eesti arengule pühendatud kokkusaamisest, mis seekord keskendus regiooni keskkonna ja ruumiga seotud küsimustele. Kagu-Eesti olukorra üle arutlesid president Kersti Kaljulaid, energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Terras, Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra, Maa- ja Ruumiameti peadirektor Kati Tamtik, Muinsuskaitseameti peadirektor Marilin Mihkelson, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esinaine Kerli Ats ja akadeemik Anu Realo.

President Kersti Kaljulaid: „On kaks probleemi, mida Kagu-Eesti ja teiste maa-Eesti piirkondade tublid inimesed ise ületada ei suuda. Esiteks elektrienergia kättesaadavus ja toimekindlus ning teiseks Tallinna klientidega võrreldes erinev kohtlemine ja laenutingimused pankade poolt. Selle leevendamiseks tuleb Eesti jagada kaheks EL-i toetuspiirkonnaks, mis tooks madalamale projektide omafinantseerimise määra ning suunaks EL-i vahendid suur-Tallinnast mujale. Ka taristu sh elektrivõrk saab olla nende kulutuste prioriteediks. Samuti tuleb uurida võimalusi, kuidas kehtestada pankadele võrdse kohtlemise nõuded ning muuta omavalitsuste rahastamismudelit, kaaludes üksikisiku tulumaksu kõrval ka ettevõtete maksubaasi suunamist otse nende omavalitsuste eelarvetesse, kus tulu ja käive on tekkinud. Nii tekiks omavalitsustel suurem motivatsioon ettevõtluse arendamiseks, seda ka tööstuse puhul, mis tänapäeval palju uusi töökohti ei loo, küll aga ettevõtlustulu."

Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt: „Kolm Sõsarat on minu jaoks näide väga tugevast kuuluvus- ja kogukonnatundest, tahtejõust ja visadusest viia oma unistused ellu ning pakkuda maailmatasemel toiduelamust ühes Eestimaa nurgas. Elektri varustuskindlus ja kapitali kättesaadavus on kaks soovi, mis ma Lüllemäelt tegelemiseks kaasa võtsin."

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Terras: „Kagu-Eesti on tõesti eriline paik oma kauni looduse ja tublide inimestega. On tähtis, et hoiaksime ja arendaksime seda kanti targalt – nii, et siinne loodus oleks hoitud ning kohalik põllumajandus ja ettevõtlus saaksid õitseda. Sain kohtumisest palju häid mõtteid, kuidas üheskoos Kagu-Eesti heaks edasi liikuda."

Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra: „Lüllemäe eestvedajate kohtumine kinnitas taas üht tõsiasja – kui on eesmärk, energia ja tahtmine, siis on Eestis kõik võimalik. Meie riik on väike, mistõttu ei määra geograafiline asukoht edu – selle loob kogukond ise, oma tegusate ja hoolivate eestvedajatega. Oluline on, et riik ei pärsiks kohalike initsiatiivide loovust ja hoogu liigselt reguleerides, vaid oskaks mõista iga ettevõtmise eripära. Meie eesmärk peaks olema koostöö – selline, kus lahendused sünnivad nagu rätsepaülikond: täpselt kogukonna mõõdu järgi, mitte vormides kõiki ühte standardisse. Eesti on nagu metsmaasikas – väike, magus ja kallis. Just seepärast vajab ta meie kõigi kaitset ja hoolt. Ja Lüllemäe inimesed on siin eeskujuks ja inspiratsiooniks meile kõigile."

Maa- ja Ruumiameti peadirektor Kati Tamtik: „Maa- ja Ruumiameti eesmärk on luua paremat elukeskkonda nii linnas kui ka maal. Selleks on tähtis mõista kohalikke olusid, ja just seetõttu on sellised kohtumised väga väärtuslikud. Meil on siiralt hea meel näha, kui tegus ja hooliv on Lüllemäe kogukond. Soovime riigina olla usaldusväärne partner ja aidata kaasa kohalike murede lahendamisele. Me hindame kõiki Eesti piirkondi – igal neist on oma roll ja tähendus. Kagu-Eesti eeliseks on kindlasti looduslähedane elukeskkond, tugev kogukonnavaim, rikas kultuuripärand ning aktiivne kohalik ettevõtlus."

Muinsuskaitseameti peadirektor Marilin Mihkelson: "Kagu-Eestil on väga palju - imeilus ja eriline loodus, väge täis ja oma maad südamest hindavad inimesed, kaunid kodud. Asukoht piiride läheduses ja kultuurilisel ristteel on erakordne, annab võimalusi, kutsub külla ja samal ajal on sellega seotud ka igapäevased mured. Aitäh, head Lüllemäe patrioodid, et andsite ülevaate sellest, millised on elu igapäevased rõõmud ja väljakutsed Eestimaa kagunurgas. Õhtusest jutuajamisest jäi märksõnana tugevalt kõlama ebavõrdsus. Igapäevane tunne inimestes, mida tekitavad tekitavad igapäevased kogemused olgu see nädalatepikkune elektrikatkestus, külmad eluruumid, pankade pakutavad ebavõrdsed laenutingimused, päevadeks lumme mattunud ühendusteed. Regionaalpoliitikas on arenguruumi. Ent samaväärselt jäi kõrvus kõlama sellesama ilmanurga inimeste koostegemise rõõmu ja hakkama saamise lugu, uute põlvkondade pealekasv, uhkus juurte üle - on nagu on ja tulgu mis tuleb, nemad jäävad ja annavad endast parima. See on kodu. Tunne, et koos saabki vajadusel kõik asjad ära teha, soojendab jätkuvalt. Aitäh, Põim, Triin ja Kerti, et toote mured ja rõõmud lauale ehedalt ja ilustamata. Eestis ei ole ääremaid - me oleme maailma mastaabis imepisikesed - ja maa elab, hoiame seda meeles ka linnas otsuste tegemiste juures. Kes siiski kahtleb - minge külla, teid oodatakse!"

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esinaine Kerli Ats: „Maapiirkonnad on mitmekesised elukeskkonnad, kus lisaks põllumajandusele tegutseb lai ring ettevõtjaid. Jätkusuutliku maaelu ja toidutootmise eelduseks on atraktiivne elukeskkond, mis toetab nii perede toimetulekut kui ka ettevõtluse arengut. Kohtumisel keskendusime kitsaskohtadele, mis seda arengut takistavad – näiteks kapitali ja eluasemelaenude kättesaadavus, elektrivõrgu töökindlus ning liigne bürokraatia toetuste taotlemisel. Ühine arutelu kinnitas, et lahendused on olemas – nüüd tuleb lihtsalt keskenduda nende elluviimisele. Väga oluline on pidada avatud ja sisukat dialoogi linna ja maa vahel ning liikuda vastandumise asemel koostöö suunas. Avatus ja teineteise kuulamine aitavad luua mõistmist ja viia edasi muutusi, mida maapiirkonnad tegelikult vajavad. Soovin südamest tänada kohtumise korraldajaid. Kuigi tegelen nende teemadega igapäevaselt, pakkus arutelu võimaluse vaadata tuttavaid küsimusi laiemalt – just elukeskkonna vaatenurgast, millele ettevõtlusorganisatsiooni juhina alati esmalt ei keskendu."

Akadeemik Anu Realo: "Minu jaoks oli Kagu-Eesti õhtusöögi märksõnaks vaieldamatult elekter, seda nii otseses kui ülekantud tähenduses. Kui õhtusöögi arutelu keerles peamiselt selle üle, kuidas heitlikku elektrivarustust piirkonnas kindlustada, olid heas mõttes elektrit täis õhtusöögi korraldajate säravad sõnavõtud ja hõrgud road. Lüllemäe ei ole mingi hingitsev ääremaa, vaid elujõuline, vaimselt erk ja arenev piirkond; selles valitsev nähtamatu energia paneb kohalikud elanikud ühiselt tegutsema ja kodukandi elu edendama. Paljud muud murekohad, millest õhtusöögil räägiti, ei ole omased pelgalt Kagu-Eestile vaid Eesti maapiirkondadele laiemalt – Põim, Triin ja Kerti teevad õhtusöökide läbi tänuväärset tööd, et need pealinna inimestele puust ja punaselt selgeks teha. Elektri metafooriga jätkates olulisim neist ehk tajutud ebaõiglustunne ja vastandumine, „meie versus riik", mis pingete kruvides kas Kagu-Eestis või mujal võib ühel hetkel plahvatusohtlikuks osutuda."

Kagu-Eesti kohtumiste sari sai alguse kolme ettevõtja avalikust kirjast, kus kirjeldati regioonis süvenevaid riske ja teatati kavatsusest kutsuda järgneva aasta vältel Kagu-Eestisse kohtumistele kokku ligi 120 inimest, kellel võimalus neid lahendada.

Põim Kama, Triin Rätsep ja Kerti Vissel: „Kagu-Eesti elukeskkond on haruldaselt võimalusterohke, kuid samas oma eripärade ja väljakutsetega, mis tõukuvad nii hajaasustusest, liigendatud maastikust, suurtest vahemaadest ja loodusväärtustest kui ka kohalike elulaadist ja traditsioonidest. Riigi strateegiline planeerimine, taristuotsused, õigusruum ning erinevad meetmed ja regulatsioonid mõjutavad olulisel määral nii kohalike elanike kui ettevõtete eneseteostus- ja konkurentsivõimet. Pealtnäha väikesed otsused ja muutused võivad kohalikele kaasa tuua ulatusliku mõju, seda nii paremuse kui halvemuse suunas, ning tihtipeale ilmneb see mõju pikema aja vältel."

15. mail toimunud seitsmendal kokkusaamisel osalesid president Kersti Kaljulaid, energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Terras, Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra, Maa- ja Ruumiameti peadirektor Kati Tamtik, Muinsuskaitseameti peadirektor Marilin Mihkelson, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esinaine Kerli Ats ja akadeemik Anu Realo.

Järgmine Kagu-Eesti kohtumine toimub 26. juunil 2025 ning on pühendatud regiooni haridus- ja tööjõuküsimustele.

Foto: Erakogu

Täpsem info:

Põim Kama, TUUM Consulting OÜ

Telefon: +372 511 0787

E-post: tuum@tuumconsult.ee

Triin Rätsep, Restoran Kolm Sõsarat

Telefon: +372 506 8645

E-post: triin.ratsep@setomaa.ee

Kerti Vissel, Restoran Kolm Sõsarat

Telefon: +372 5656 0504

E-post: kertivissel@gmail.com